RAINER SAKS ⟩ Prigožin kaupleb Wagneri mõjutusoperatsioonidega

Wagnerlased Venemaal. Foto: AP Photo / Scanpix

Infokanalites levivad pildid telklinnakute ehitusest Valgevenes, mis olevat mõeldud wagnerlaste majutamiseks. Eile hakkas lisaks levima ka info, et Prigožin soovivat alustada värbamistega Valgevene vanglates, millele olevat oma heakskiidu andnud ka Valgevene juht Lukašenka, kirjutab julgeolekuekspert Rainer Saks. 

Praegusel hetkel on kindel vaid see, et wagnerlased ei ole suuremal hulgal asunud veel Valgevene territooriumile. On ka andmeid Ukraina võitlejatelt Bahmuti juurest, et väiksemaid Wagneri võitlejate gruppe on seal märgatud lahingutest osa võtmas.

Tundub, et lõplikku kokkulepet nende tuleviku osas ei ole veel saavutatud ning kõik Prigožini plaanide ümber meedias ilmuv on kas kuulujutt või infooperatsioon. Ei ole usutav, et Valgevene president lubab värvata oma vanglatest sõdureid, kes paigutatakse Wagneri kontrolli alla Valgevene territooriumile.

Prigožini suuremaks kauplemisobjektiks Venemaa keskvõimuga on Wagneri välisoperatsioonid ja mõjutusoperatsioonideks loodud struktuurid. Arvestatav hulk infooperatsioone korraldati Prigožini loodud struktuuride kaudu ning tegevus praegusel hetkel on peatatud või pärsitud, kuna nende kaudu saaks levitada Prigožini sõnumeid.

Need ei ole kindlasti ainukesed kanalid, mille kaudu Venemaa korraldas infooperatsioone, kuid selge tagasilöök kriitilisel hetkel on see kindlasti. Vene keskvõimu jaoks on oluline need struktuurid kontrolli alla saada eelkõige kogenud tööjõu tõttu, aga ka seepärast, et suurem hulk infosõdureid ei hakkaks otsima rakendust ja väljundit mujal.

Vene armee korraldas seekord õhurünnaku Sumõ linnale ja selle ümbrusele Iraani droonidega (Sumõ asub Põhja-Ukrainas Venemaa piiri lähedal, Vene armee taandus sealt piirkonnast eelmise aasta aprilli alguses). Ukraina õhutõrje ei näi piirkonnas kõige võimekam olema ning mõned droonid sattusid tabama Sumõ linnas elumaju.

Sihtmärgiks oli Ukraina sisejulgeolekuteenistuse SBU hoone, mille tabamise kohta info puudub. Elumajades said lisaks purustustele mõned inimesed surma.

Üle mitme nädala lendasid droonid Moskva lähedal ning plahvatused toimusid Kubinka sõjaväeosas. Venemaa ametliku info kohaselt lasti Kubinka kohal alla mõned droonid, kuid on infot, et droonid tabasid tegelikult administratiivhoonet. Kubinkas asub suurem sõjaväelennuväli ning seal paikneb ka üks Venemaa olulisemaid õhudessantvägede baase.

Neid rünnakuid võrreldes tuleb taas esile kogu selle sõja vältel toiminud käitumisviis, kus Vene väed ründavad sihilikult tsiviilobjekte, Ukraina aga väldib tsiviilobjektide ründamist. Ukraina peamised toetajad on pidevalt põhjendanud oma kõhklusi Ukraina relvastamisel kartusega, et võidakse rünnata tsiviilsihtmärke Venemaa territooriumil. Ukraina armee tegutsemine kogu sõja vältel on kinnitanud, et sellised kartused ei ole põhjendatud.

Rindel on initsiatiiv jätkuvalt Ukraina poolel ja Vene väed üritavad seda vasturünnakutega enda kätte tagasi saada.

- Svatove ja Sjeverodonetski suunal ei ole Vene armee suutnud suuremaid pealetunge korraldada, käivad vastastikused luurelahingud.

- Bahmuti juures korraldas Vene armee saabunud reservide abil mõne vasturünnaku, kuid ei suutnud võtta tagasi initsiatiivi selles piirkonnas. Vaevalt et kahe polgu suurused reservid ühe päevaga ära kulusid – üritatakse kindlasti veel, aga initsiatiivi Ukraina vägedelt üle võtta ei õnnestunud. Ukraina väed ei suutnud eile oluliselt edeneda linnast põhja pool. Linnast lõunas aga jätkasid Ukraina väed väiksel sammul edasi liikumist.

- Donetski ümbruses üritasid Vene üksused suuremat rünnakut Marjinka linnas, kuid ebaõnnestusid. Muudes punktides olid väiksemad lahingud, mis samuti olulisi muudatusi ei toonud.

- Lõunarindel on Vene kaitse suures pildis pidanud. Väiksemaid edenemisi on Ukraina vägedel iga päev, kuid läbimurdeid Vene kaitseliinidest ei ole õnnestunud suuremaks edasiliikumiseks arendada. Ukraina vägede edenemist takistavad peamiselt suured miiniväljad. Nii on loogiline, et Vene armee rajab neid pidevalt okupeeritud aladel juurde. Ukraina surve on siiski piisavalt tugev, et Vene armee peab nende pidurdamiseks kasutama reserve.

Jagu ei ole saadud Ukraina sillapeast Dnepri idakaldal Antonovi silla juures. Viimastel andmetel on Ukraina seda ala mööda jõekallast laiendanud. Ukraina opereerib siin eriüksustega, keda toimetatakse üle jõe paatidega. Mingit suuremat pealetungi siit seni ennustada ei ole alust. Aga kui ukrainlased sillapead veelgi tugevdavad, seotakse siin piirkonnas suurem hulk Vene vägesid.

Ukraina väed jätkavad eelduste loomist suurema pealetungi läbiviimiseks. Praeguseni ei ole selgelt välja kujunenud nende pealöögi suund. Ukraina armee on kõige aktiivsem Bahmuti juures ning lõunarindel kolmes rünnakukoridoris. Samas ei saa veel järeldada, et Ukraina rakendab oma põhijõude just nendes piirkondades.