/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/07/07/15441347t1hbbec.jpg)
Leedu president Gitanas Nausėda, Poola riigipea Andrzej Duda ja Läti president Egils Levits saatsid NATO peasekretärile Jens Stoltenbergile ning alliansi riigi- ja valitsusjuhtidele kirja Valgevene sündmustest tuleneva ohu kohta.
Läti, Leedu ja Poola president hoiatavad NATOt Valgevene eest
Leedu presidendikantselei teatel juhivad kolm riigipead kirjas tähelepanu sellele, et Venemaa ja Valgevene koostöö kahjustab mitte ainult piirkonna julgeolekut, vaid ka kogu Euroopa ja Atlandi-ülest ruumi.
Kirjas märgitakse, et Venemaa kasutab Valgevene ala ja ressursse sõjaks Ukraina vastu ning see annab tunnistust kahe riigi üha tihedamast sõjalisest lõimumisest.
«Selle viimane väljendus oli taktikalise tuumarelva paigutamine Valgevenesse. Seega on olukord Ukraina sõja kontekstis pingestumas ja kujutab endast otsest ohtu meie ühiskonna julgeolekule,» hoiatasid presidendid.
«See on NATO ja Venemaa suhete raamleppe järjekordne jäme rikkumine, mis näitab selgelt, et see dokument ei kehti enam.»
President Duda sõnul ajendas neid kirja saatma piirkonna julgeolekutingimuste põhimõtteline muutus.
«Pean silmas ka (Vene presidendi Vladimir) Putini avaldusi tuumarelva viimise kohta Valgevenesse. Teatavasti on see Poolale, Leedule, Lätile ja teistele NATO riikidele tõeliselt ohtlik tegur. Teine põhjus on Wagneri eraväe võimalik asumine Valgevenesse, mis muudab rotsustavalt piirkonna julgeolekuarhitektuuri,» ütles Duda täna Klaipėdas pressikonverentsil.
Tema sõnul on kiri mõeldud partnerite ettevalmistamiseks selle teema arutamiseks järgmisel nädalal Vilniuses toimuval NATO tippkohtumisel.
Nausėda ütles, et kirja mõte tekkis tema ja Poola presidendi visiidi ajal Kiievisse.
«Arvan, et see on väga õigeaegne algatus, mis juhib meie liitlaste tähelepanu idas ja Valgevenes toimuvale, sest need protsessid teevad meile muret,» ütles Leedu president pressikonverentsil Klaipėdas.
Ta rõhutas, et naabruses toimuvaid sündmusi ja nende riikide juhtide retoorikat tuleks käsitleda terviklikult.
«Wagneri eraväe saabumine või mittesaabumine on vaid üks tegur, kuid me kuuleme retoorikat, näeme väga selgeid tegevusi eelduste loomiseks taktikalise tuumarelva Valgevenne paigutamisele, näeme käimasolevaid ränderünnakuid, mida nimetatakse instrumentaliseeritud rändeks. Kõik see muudab olukorra veelgi haavatavamaks ning peame piirkonna julgeoleku küsimuste arutamisel sellele kohaselt reageerima,» ütles Nausėda.
Kolm riigijuhti viitasid ka sellele, et Vene eraväe Wagner ja selle juhi Jevgeni Prigožini kolimine Valgevenesse kujutaks endast ohtu riigi poliitilisele stabiilsusele ning viitab tava- ja tuumarelva üle kontrolli kaotuse võimalusele.
Leedu, Poola ja Läti presidendi hinnangul võib Prigožini palgaväe saabumine Valgevenesse pärast ebaõnnestunud mässu Venemaal ajendada Minskit jätkama jõupingutusi uue massirände laine ja humanitaarkriisi vallandamiseks Euroopa Liidu piiril.
«Täna, NATO Vilniuse tippkohtumise eel, vajame solidaarsust ja ühtsust, et tõrjuda 360-kraadi ulatuses kõiki ohte, sealhulgas hiljutistest Valgevene sündmustest põhjustatuid. Peame Venemaale näitama, et näeme ja mõistame neid ning oleme valmis neile vastu astuma, kasutades kõiki võimalikke meetmeid,» kirjutasid kolm presidenti.
Nad ütlesid muuhulgas, et valgevene rahvas vajab NATOlt selget märguannet, see peab tähtsaks nägemust demokraatlikust, stabiilsest ja jõukast, Venemaa tahtest ja Kremli tülidest sõltumatust Valgevenest.
Presidendid tegid ettepaneku tuumaheidutuspoliitika ülevaatamiseks ja kohandamiseks uue tegelikkusega, Valgevene tavaohtude arvestamiseks alliansi sõjalise kohandumise protsessis, samuti laskemoona ja relvade eelpaigutamisel alliansi idatiivale.
Samuti tehakse kirjas ettepanek suurendada kaitsekulutusi rohkemaks kui kaks protsenti SKTst ja suurendada liitlaste vastupanuvõimet hübriidohtudele.
Venemaa president Vladimir Putin teatas juunis, et tema riik kavatseb alustada 7.-8. juulil taktikalise tuumarelva paigutamist Valgevenne.
Viimati teravnes Leedu mure Valgevene pärast, kui Kreml teatas, et pärast mässu läbikukkumist pagendatakse sinna Wagneri eraväe juht Jevgeni Prigožin ja Valgevenesse lubatakse elama asuda osal Wagneri palgasõduritest, kuid ei ole teada, kas ja millal see juhtub.
Valgevene režiimi juht Aleksandr Lukašenka ütles neljapäeval, et Prigožin on endiselt Venemaal.