RAINER SAKS ⟩ Türgi toetab Ukrainat omal moel

Türgi president Recep Tayyip Erdogan ja Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kohtusid Istanbulis Foto: Ozan Kose, AFP / Scanpix

Türgi presidendi reedesed sõnumid jätsid mulje, et Türgi toetab Ukrainat omal moel ning positsioneerib ennast nagu eraldiseisva jõuna. Türgi siiski selget toetust Ukrainale ei ole põhjust pidada pelgalt taktikaliseks Lähis-Ida tüüpi poliitikamänguks, kirjutab julgeolekuekspert Rainer Saks. 

Ukraina president on viimastel päevadel viibinud ringreisil Bulgaarias, Tšehhis ja Slovakis. Kõik need on Ukraina jaoks üliolulised NATO liikmetest toetajad, kellelt on saadud suurtes kogustes nõukogude standarditele vastavat soomustehnikat ja laskemoona.

Kõikides riikides on aga ka oluline venemeelne poliitiline jõud, kes võib seda koostööd ohustada. Kõikides pealinnades teatati visiidi käigus uutest relvastuse koostööprojektidest. Samal ajal on tulnud teateid uutest Ukraina relvaabi pakettidest mitmest teisest riigist, sealhulgas Saksamaalt ja USAst. Kõik need uued abipaketid peavad Venemaale tõendama, et Ukraina relvastamist jätkatakse ka pikemas perspektiivis.

USA otsus tarnida Ukrainale kobarmoona on jälle väike samm edasi Ukraina pealetungivõime kasvatamisel. USA president selgitas, et kassettmoona andmise põhjus olevat tavalise 155 mm suurtükimoona nappus, kuna varud on Ukraina sõjas ära kulunud. USA presidendi administratsioon ilmselt pelgab kriitikat selle otsuse pärast laiemalt, mitte niivõrd Venemaa reaktsioone.

Enne NATO tippkohtumist võiks kõik need otsused kinnitada otsustavust tagada Ukraina julgeolekut kuni sõja lõpetamiseni. Praeguse info kohaselt võib öelda, et need otsused peaks kompenseerima võrdlemisi lahjaks jäävaid Vilniuse tippkohtumise otsuseid Ukraina suhtes. Lisaks on hakanud venima Ukraina pilootide väljaõpetamise ja F-16 tarnimise protsess Ukrainale. Enne Vilniuse tippkohtumist eeldaks ka mõnda Vene-poolset suuremat mõjutusoperatsiooni Ukraina toetajate demotiveerimiseks.

Zaporižžja tuumajaama osas uut informatsiooni laekunud ei ole. Rahvusvaheline Aatomiagentuur teatas, et nende töötajad ei ole tuumajaamast lõhkelaenguid leidnud. Samas ei ole neil lubatud minna nende reaktorihoonete katustele, kuhu väidetavalt on laengud paigutatud.

Türgi toetab Ukrainat omal moel

Ukraina president jätkas eile õhtul oma välisvisiite kohtumistega Türgis. Mõlema riigi presidentide ühisel meediabriifingul teatas Türgi president otse, et Ukrainal on õigus NATO liikmeks saada. Ka ülejäänud esinemine oli vägagi otsekohene ning Türgi toetuses Ukrainale ei jäänud kahtlust. On omaette küsimus, kui suur on nende otsene sõjaline toetus, kuid ka enne eilset Ukraina presidendi visiiti teati tänapäevaste liikursuurtükkide tarnest Ukrainale.

Türgi president pidas oluliseks, et viljalepingut tuleks pikendada vähemalt kaheks aastaks. Türgi sõnum mõlemale sõjas osalevale riigile on lahendada konflikt läbirääkimiste teel. Türgi president väitis nii seda, et kõneleb peagi Vene presidendiga telefonitsi kui ka seda, et Venemaa juht võiks järgmisel kuul saabuda isiklikult Türgisse.

Türgi presidendi sõnumid jätsid mulje, et Türgi toetab Ukrainat omal moel ning positsioneerib ennast nagu eraldiseisva jõuna. Türgi siiski selget toetust Ukrainale ei ole põhjust pidada pelgalt taktikaliseks Lähis-Ida tüüpi poliitikamänguks.

Venemaa positsiooni nõrgenemine on aga ka Türgi käitumises aimatav. Türgi presidendi esinemistes oli kerge Venemaa suunalise survemoment. Türgi pakub vastutasuks kokkulepete eest võimalust Venemaa presidendile tulla isiklikult visiidile Türgisse, mis ignoreeriks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahistamismäärust Venemaa presidendi suhtes. Õigustus oleks siis teravilja väljaveo lepingu pikendamine, et vältida globaalselt halvenevat humanitaarolukorda. Venemaa presidendile avaks see võimaluse isolatsioonist väljumiseks ja võib-olla mõnigi teine riik kutsuks ta pärast Türgis käimist visiidile.

Ajakirjandusse jõudsid eile andmed, et Venemaa on viimastel nädalatel viinud Valgevenest välja vähemalt viie raudtee-ešeloni jagu armeevarustust. Venemaal on kindlasti kõike vaja rindel. Kaude võib see aga olla vihje, et Venemaa ei planeeri enam läbi viia suuremat mobilisatsiooni. Kuna Venemaal jätkub ajateenistus, ei ole neil piisavalt infrastruktuuri suuremate mobiliseeritute koguste samaaegseks väljaõpetamiseks. See oli peamine põhjus, miks sügisel hakati väljaõppeks kasutama Valgevene sõjalist taristut. Venemaa ilmselt jätkab reservide pidevat täiendamist uute väiksemate mobiliseerimis- ja värbamiskampaaniatega.

Rinnetel ei ole senised trendid muutunud

- Svatove ja Sjeverodonetski suunal olid Vene väed eile tavapärasest natuke aktiivsemad, aga Ukraina armee tõrjus kõik rünnakukatsed. Siin piirkonnas peaks Vene armeel olema kõige suuremad reservid.

- Bahmuti juures jätkuvad Vene armee aktiivsemad katsed kaotatut tagasi võtta linnast põhja pool. Sellele vaatamata õnnestus ka eile Ukraina vägedel oma positsioone oluliselt parandada. Linnast lõunas ei ole Vene armee viimastel päevadel suutnud suuremaid vasturünnakuid korraldada ja Ukraina väed on vaikselt edenenud. Kui Vene armee ei ole lahkunud Klištšijivka külast, on nad seal nüüdseks praktiliselt sisse piiratud. Suuri üksuseid neil sinna kindlasti maha ei jäänud.

- Donetski linna piirkonnas on Vene armee kasvatanud rünnakusurvet Avdijivka linna ümbruses, kus viimaste nädalate jooksul on nad positsioone kaotanud. Aktiivsed on ka rünnakud Marjinka linnas, aga edu puudub.

- Lõunarindel väidavad Vene blogijad, et Ukraina rünnakud muutusid eile uuesti palju aktiivsemaks. Ukraina poolelt sellele kinnitust ei saa. Suuremaid muudatusi rindejoones ei olnud. Ukraina rünnakud Vene armee tagalas jätkuvad. Eile tabati ühe sellise rünnakuga väga suurt lõhkeaineladu Luhanski oblastis. Rindejoonelt on sinna otselennul üle 130 kilomeetri.