Uuring: soomlased on NATO tuumarelvade osas kindlameelsed

Teeviidad illustreerimaks Soome ja Rootsi teed NATO suunas. Foto: Christian Ohde/imago/Scanpix

Üle 60 protsendi vastanutest ütles, et Soome ei tohiks lubada isegi NATO tuumarelvade vedu läbi riigi, vahendab Yle. 

Helsingi ülikooli uuringu kohaselt ei toeta enamik Soome elanikest NATO tuumarelvade transporti või ladustamist riigis.

Vaid 27 protsenti küsitlusele vastanutest (2877 inimest) lubaks tuumarelvade vedu läbi Soome, 61 protsenti oli selle vastu. Tuumarelvade ladustamist Soomes pooldati veelgi vähem: 14 protsenti oli selle poolt ja 77 protsenti vastu.

Turu ülikooli ja Åbo Akademi koostöös läbi viidud uuring avaldati neljapäeval. Uuringust selgus ka, et kuigi Soome avalikkus toetab NATO liikmelisust on suhtumine alalistesse NATO baasidesse või vägedesse kahetine.

Ligi pooled vastanutest, 43 protsenti, olid alalise NATO baasi rajamise vastu, 46 protsenti selle poolt.

«Soomet kaitseb NATO tuumavihmavari, kuid jagatud vastutus ei laiene valmisolekule relvi siia transportida. See võib peegeldada mitte-minu-tagahoovis mentaliteeti, kuid ennekõike näitab see Soome pikaajalist tuumadesarmeerimise ajalugu,» selgitas Helsingi ülikooli professor Hanna Wass Soome rahvusringhäälingule.

Soome seadused ja soomlased on pikka aega tuumarelvadesse negatiivselt suhtunud. Helsingi Kõrgema Uurimiskolleegiumi direktor Tuomas Forsberg ütles, et oleks üllatav, kui üldsuse suhtumine nendesse vaatamata hiljutistele arengutele muutuks.

Forsberg märgib lisaks, et Soome inimesed on ajalooliselt usaldanud ja usaldavad jätkuvalt riigi enda kaitsevõimet. «Võiks arvata, et liitusime NATO-ga ainult seetõttu, et soovisime suuremat turvalisust ja heidutust. Või [ehk] oli see lihtsalt signaal Venemaale, et meid ei kamandata,» pakkus ta välja.

Uuring näitas, et ülekaalukas enamus, 81 protsenti, toetas allianssi kuulumist, 11 protsenti ütles, et hääletaks liikmelisuse vastu. See näitaja on veidi kõrgem kui NATOsse kuuluvate riikide keskmine toetus, mis viimati oli 72 protsenti.

Helsingi ülikooli professor Wass selgitas, et inimeste hariduslik ja majanduslik taust võib nende suhtumist liikmelisusse mõjutada: madalama sissetulekuga inimestest pooldas liikmelisust 67 protsenti, kõrge sissetulekuga inimeste puhul oli vastav näitaja 91 protsenti.

Uuringust selgus ka, et 76 protsenti keskkooli lõpetanud inimestest suhtus sõjalisse liikmelisusesse positiivselt, ülikooliharidusega inimeste seas oli toetus 84 protsenti.

Ka Soomes on seos erakondliku kuuluvuse ja NATO toetamise vahel: nii vasak- kui paremäärmuslased seas oli toetus väiksem.

«Mida vähem [raha] te teenite ja mida vähem haritud te olete, seda kriitilisemalt te NATOsse suhtute. Laiemalt võib seda seletada suhtumisega, et NATO näib [neile] olevat parempoolsete või eliidi projekt,» märkis Wass.