RAINER SAKS ⟩ Medvedev üritab oma sõnavõtuga hoida tuumarünnaku teemat pildil

Dmitri Medvedev. Foto: EKATERINA SHTUKINA/ SPUTNIK /GOVERNMENT PRESS SERVICE POOL/EPA/Scanpix

Ukraina sõjaväeluure teatel jätkas Venemaa Zaporižžja tuumajaama mineerimist, esitlemata küll täpsemat informatsiooni. Venemaa endine president Medvedev esines temale omases stiilis hoiatusega, et kui rünnatakse mõnda tuumajaama Venemaal, siis järgnevad Venemaa rünnakud tuumajaamadele Ukrainas ja Ida-Euroopas, kirjutab julgeolekuekspert Rainer Saks.

Varem on sotsiaalmeedias levitatud informatsiooni, et Venemaa võib lavastada mõne rünnaku oma territooriumil paiknevale tuumajaamale, et saada ettekääne Ukraina tuumaobjektide rünnakuks või kasutada tuumarelva. Medvedevi sõnavõtt toetub seega varasemale mõjutustegevusele, mille eesmärk on lihtsalt hoida tuumarünnaku teema prominentselt esil.

Viimastel nädalatel ei ole Ukraina doonorite tegevus olnud sünkroonis. NATO tippkohtumise Ukraina otsuste osa on veel suuresti lahtine ja meedias avaldatu põhjal jääb mulje, et mõned NATO liikmesmaad ei ole just väga otsustuskindlad. Venemaa kasutab tuumaohu teemat eelkõige Ukraina toetajate mõjutamiseks, kuna peab seda toimivaks mõjutusvahendiks.

Psühholoogilise mõjutuse sihtmärgid ei ole osanud seda survet kõrvaldada või enda kasuks pöörata. Isegi kui Medvedevi taolisi avaldusi ei võeta kuigi tõsiselt, on teema siiski lääne ajakirjanduses pidevalt käsitusel ja kujundab ikkagi kogu selle sõja konteksti.

Eile meediasse ilmunud infospekulatsioon, et Türgi võib hakata oma laevastikuga julgestama vilja väljavedu Ukraina sadamatest, ei ole saanud kinnitust ametlikest allikatest. Ajutiselt pikendatud teravilja väljaveo leping lõpeb peagi ja Venemaa ähvardab taas seda mitte pikendada, ehk tegeleb surve ülesehitusega.

Kui Venemaa ei suuda enne NATO tippkohtumist peale Medvedevi ja Peskovi avalduste midagi tõsisemat suure pildi tasakaalustamiseks teha, võib seda pidada märgiks süsteemi sisemiste probleemide süvenemisest.

Ukraina presidendi visiit Istanbuli, sellele järgnenud Maosaare külastus, Türgi presidendi jõulisem Ukraina toetamine ning nüüd uudis Türgi laevastiku ambitsioonidest on omakorda surveavaldus Venemaale. Ka esimene vilja väljaveo kokkuleppe saavutati seetõttu, et oli tekkinud olukord, kus Venemaal oli juba keeruline jõuga takistada viljalaevade liiklust Ukraina sadamatest. Nüüd pakutakse ka Venemaale pigem kokkulepet ja näo päästmist. Näis, kas mõjub.

Olukord rindel

Rinnetel suuri muudatusi eile ei olnud. Mõlema poole ründetegevus oli tagasihoidlikum, kui varasematel nädalatel keskmiselt.

Svatove ja Sjeverdonetski suunal üritasid Vene väed ühe korra väiksemat rünnakut, aga Ukraina kaitsele see probleeme ei valmistanud.

Bahmuti juures üritavad Vene väed linnast põhja pool tõsisemaid vasturünnakuid. Kuigi oma kaotatud positsioone ei ole suudetud taastada, ei ole ka Ukraina väed suutnud oluliselt edasi liikuda. Linnast lõunas kindlustab Ukraina oma senist edu ja surve Vene armee positsioonidele on tugev.

Donetski ümbruses jätkuvad Vene poole rünnakud Marjinkas ja selle ümbruses, kuid tavapäraselt ei ole Vene väed suutnud oma positsioone parandada. Viimastel päevadel on toimunud mõned rünnakud ka Avdijivka ümbruses, mis on silma paistnud eriti suurte kaotuste poolest nii elavjõus kui soomustehnikas. Ilmselt on ebaõnnestunud Vene väejuhatuse tõsine pingutus siin piirkonnas initsiatiiv enda kätte saada. Võimalik, et sooviti avaldada ka muljet NATO tippkohtumise eel.

Lõunarindel eile Ukraina väed suuremalt ei edenenud. Suured rünnakud Vene tagala pihta jätkusid.

Sihikul Krimmi sild

Omapärane oli raketirünnak Kertši piirkonnas, kus õhutõrje tulistas väidetavalt alla Ukraina raketi. Kuna intsident leidis aset Krimmi silla piirkonnas, peatati liiklus sillal täielikult mitmeks tunniks ning niigi pikad silla ületusjärjekorrad pikenesid veelgi. Väidetavalt oli alla tulistatud rakett vananenud S-200 süsteemi raketi mingit laadi moderniseeritud variant.

Intsident jätab rohkem demonstratiivse rünnaku mulje, et tuletada Venemaa elanikele meelde, et Ukraina võib varsti silla hävitada. Selle demonstratsiooni eesmärk oleks siis soovitus Krimmist lahkuda, ja seda võimalikult kiiresti.

Ukraina ja Poola president osalesid eile Slutskis kirikuteenistusel, millega mälestati Teise maailmasõja ajal Galiitsias ja Volõõnias toimunud poola rahvusest elanike vastu suunatud rünnakute ohvreid, mille viisid läbi toonase Ukraina vastupanuliikumise võitlejad. Senini ei ole Ukraina riigi esindajad Saksa okupatsiooni aegsete massimõrvade teemal soovinud sõna võtta. Suurematest emotsioonidest on mõlemalt poolt siiani suudetud üle olla. Võib eeldada, et üks mälestusteenistus ei lahenda seda teemat lõplikult, kuid aitab ehk vähendada emotsioone tulevikus.

Viimaste päevade sündmused nii rinnetel kui ka diplomaatias on strateegilisel ja taktikalisel tasandil näidanud tugevat Ukraina initsiatiivi. Kui Venemaa ei suuda enne NATO tippkohtumist peale Medvedevi ja Peskovi avalduste midagi tõsisemat suure pildi tasakaalustamiseks teha, võib seda pidada märgiks süsteemi sisemiste probleemide süvenemisest.