Varem on sotsiaalmeedias levitatud informatsiooni, et Venemaa võib lavastada mõne rünnaku oma territooriumil paiknevale tuumajaamale, et saada ettekääne Ukraina tuumaobjektide rünnakuks või kasutada tuumarelva. Medvedevi sõnavõtt toetub seega varasemale mõjutustegevusele, mille eesmärk on lihtsalt hoida tuumarünnaku teema prominentselt esil.
Viimastel nädalatel ei ole Ukraina doonorite tegevus olnud sünkroonis. NATO tippkohtumise Ukraina otsuste osa on veel suuresti lahtine ja meedias avaldatu põhjal jääb mulje, et mõned NATO liikmesmaad ei ole just väga otsustuskindlad. Venemaa kasutab tuumaohu teemat eelkõige Ukraina toetajate mõjutamiseks, kuna peab seda toimivaks mõjutusvahendiks.
Psühholoogilise mõjutuse sihtmärgid ei ole osanud seda survet kõrvaldada või enda kasuks pöörata. Isegi kui Medvedevi taolisi avaldusi ei võeta kuigi tõsiselt, on teema siiski lääne ajakirjanduses pidevalt käsitusel ja kujundab ikkagi kogu selle sõja konteksti.
Eile meediasse ilmunud infospekulatsioon, et Türgi võib hakata oma laevastikuga julgestama vilja väljavedu Ukraina sadamatest, ei ole saanud kinnitust ametlikest allikatest. Ajutiselt pikendatud teravilja väljaveo leping lõpeb peagi ja Venemaa ähvardab taas seda mitte pikendada, ehk tegeleb surve ülesehitusega.
Kui Venemaa ei suuda enne NATO tippkohtumist peale Medvedevi ja Peskovi avalduste midagi tõsisemat suure pildi tasakaalustamiseks teha, võib seda pidada märgiks süsteemi sisemiste probleemide süvenemisest.
Ukraina presidendi visiit Istanbuli, sellele järgnenud Maosaare külastus, Türgi presidendi jõulisem Ukraina toetamine ning nüüd uudis Türgi laevastiku ambitsioonidest on omakorda surveavaldus Venemaale. Ka esimene vilja väljaveo kokkuleppe saavutati seetõttu, et oli tekkinud olukord, kus Venemaal oli juba keeruline jõuga takistada viljalaevade liiklust Ukraina sadamatest. Nüüd pakutakse ka Venemaale pigem kokkulepet ja näo päästmist. Näis, kas mõjub.