POSTIMEES NATO TIPPKOHTUMISEL ⟩ Plaanide täitmisest sümbolhukkamiseni – NATO tippkohtumise kuus suurt suunda

Korrakaitsja NATO Vilniuse tippkohtumise toimumispaigaks oleva LITEXPO seinte vahel. Foto: MINDAUGAS KULBIS/AP/Scanpix

Ukrainale antavas lubaduses kokkuleppimine, enda idaserva kaitseks mõeldud lubaduste täitmine ja ootamatult ELi pääsu nõudva Türgi liidri lepitamine seisavad mitme mure seas Vilniusse kogunevate NATO liidrite töölaual.

1. SUUR VÄLJAKUTSE

Kolm komplekti n-ö regionaalseid kaitseplaane ehk NATO kavad teiste seas ka meie piirkonda appi tulemiseks on valmis ja eeldatavasti ei tule tippkohtumise heakskiiduvoorus liidritelt üllatusi. Mitteametlike kinnituste järgi on Eesti kaitseväelased andnud neisse plaanidesse tõhusa panuse.

Õhku jääb aga üks võrdlemisi suur «aga»: plaanid üksi ei kaitse, vaja on ka vägesid. The New York Timesis (NYT) välja toodud arvude järgi on praegu NATO idaservale kaheksasse riiki Eestist Rumeeniani paigutatud lahingugruppides kokku 10 232 liitlassõdurit. Uute kaitseplaanide põhjal peaks igat neist kaheksast hakkama kaitsma selgete ülesannete ja eelpaigutatud varustusega brigaad ehk 4000–5000 sõdurit.

NYT kirjutas ka, et 2022. aasta veebruaris alanud ulatusliku Ukraina-vastase rünnaku järel pani NATO lisaks valmisolekusse veel 40 000 liikmesriikide sõdurit, kes peaksid vajadusel kiirelt alliansi idaservale kiirelt appi tulema. Ning sedastas anonüümsetele ametnikele viidates, et tegelikult pole liitlastel kiiresti lahinguvalmis sõdureid kaugeltki nii palju.

«Uute plaanide järgi seab NATO vähemalt sihiks omada kuni 300 000 sõdurit, kes on valmis liikuma 30 päeva jooksul idatiivale, kuigi ametnikud nimetavad seda arvu «püüdeks»,» nentis NYTi Brüsseli korrespondent Stephen Erlanger.