NB8 riikide välisministrid toetavad Ukraina teed NATO-sse

Ukraina lipp Foto: Shuttestock / E. S. Nugraha

Ajaleht Washington Post avaldas esmaspäeva õhtul Põhja- ja Baltimaade (NB8) välisministrite ühisavalduse, millega toetatakse Ukraina teed NATOsse.

Eesti välisminister Margus Tsahkna rõhutas, et Eesti toetab Ukraina teekonda Euroopa Liitu ja NATOsse. «Eesti eesmärk on anda Vilniuse tippkohtumisel Ukrainale selge tegevuskava NATOga liitumiseks ja kinnitada alliansi avatud uste poliitikat,» ütles Tsahkna.

Ühisavaldusele kirjutasid alla välisministrid Lars Løkke Rasmussen Taanist, Margus Tsahkna Eestist, Elina Valtonen Soomest, Thordis Kolbrun Reykfjord Gylfadottir Islandilt, Arturs Krisjanis Karins Lätist, Gabrielius Landsbergis Leedust, Anniken Huitfeldt Norrast ja Tobias Billström Rootsist.

Välisministrid tõid esile, et Põhja- ja Baltimaad esindavad koos ainulaadset osa Euro-Atlandi integratsiooni ajaloos. Põhjamaade välispoliitika üks suurem saavutus oli Balti riikidega ulatuslike suhte arendamine pärast külma sõda. Põhjamaad toetasid oma Balti naabrite võitlust iseseisvuse taastamise nimel ja nende teekonda Euro-Atlandi perre. Nüüd tegutsevad Põhja- ja Baltimaad võrdses ja vabas partnerluses õitsvate demokraatlike riikide vahel.

«On aeg kasutada Balti riikide 1990. aastate kogemusi meie ühistes jõupingutustes, millega toetame Ukrainat teekonnal Euroopa Liitu. Oma vankumatu toetuse näitamiseks käisid Põhja- ja Baltimaade välisministrid aprillis koos Ukrainas. Visiit jättis märkimisväärse mulje ja kinnitas taas meie veendumust, et jõuline ja püsiv toetus Ukrainale mitmes valdkonnas on ainus mõeldav teguviis,» seisab avalduses.

Välisministrite sõnul ei saa lasta Venemaal lõigata agressiooni vilju. «Ukraina ja selle inimeste tulevik on Euro-Atlandi peres. Euroopa Liit on seda kinnitanud Ukrainale ELi kandidaatriigi staatuse andmisega. Eelmine kuu tähistas mitte ainult aasta möödumist selle ajaloolise otsuse langetamisest, vaid ka niinimetatud Kopenhaageni kriteeriumite vastuvõtmise 30. aastapäeva. Kopenhaageni kriteeriumid on ELi laienemise alus ning kujundavad nõudeid demokraatlike väärtuste, majanduse stabiilsuse ja õigusaktide vallas, millele liikmeks pürgijad peavad vastama,» seisab pöördumises.

Põhjamaad seisid Balti riikide kõrval, kui need ELi liikmesust taotlesid, mõistes, kui oluline on piirkondlik koostöö ja ühised väärtused. «Nüüd toetame samadest solidaarsuse ja ühtsuse põhimõtetest lähtudes Ukraina püüdlusi Kopenhaageni kriteeriumite täitmisel ja Euroopa standardite järgi joondumisel,» rõhutavad välisministrid.

Olles ise vahetult kogenud Euroopa integratsiooni muutvat jõudu, soovivad Põhja- ja Baltimaad jagada Ukrainaga oma teadmisi, oskusteavet ja parimaid tavasid. ELi integratsioon käib käsikäes Ukraina taastamis- ja ülesehitustöödega, mis peavad viivitamatult algama. Ambitsioonikas ja pikaajaline tegevus on oluline, et Ukrainal oleks jõudu teostada taastamis- ja ülesehitustöid selliselt, et uusi võimalusi luuakse kõigile ukrainlastele.

«On ülimalt oluline kaasata kõiki asjassepuutuvaid partnereid, sealhulgas erasektorit ja rahvusvahelisi finantsasutusi. Seisame Ukraina kõrval, et ehitada üles tänapäevane ja jõukas riik, mis on kindlalt Euroopa kursil ja millel on vahendid enda kaitsmiseks. Siin märgime ära president Volodõmõr Zelenskõi soovi muuta põhjalikult Ukraina riigiasutusi, juurida välja korruptsioon, kindlustada õigusriiki ning muuta Ukraina avatuks ja läbipaistvaks. Need on suured ambitsioonid, kuid oleme veendunud, et meie pikaajalise toetusega võib Ukraina need eesmärgid saavutada,» leiavad BN8 välisministrid.

Nende kinnitusel on Ukraina julgeolek osa Euroopa julgeolekust. «Tõenäoliselt ohustab Venemaa veel kaua Ukraina ja ka meie julgeolekut. Seega peab meie toetus olema järjekindel, püsiv ja pikaajaline. Ukrainal on õigus oma julgeolekukorralduse üle ise otsustada. Kõik NATO liitlased on ühel nõul, et Ukrainast saab alliansi liige,» rõhutavad välisministrid.

Allakirjutanute sõnul on praegu kõige olulisem ja pakilisem ülesanne aidata Ukrainal see sõda võita. «Sel nädalal Vilniuses toimuval NATO tippkohtumisel soovime näha ambitsioonikaid samme Ukraina NATO-le lähemale toomisel ning praktilise abi suurendamist – nii rahaliselt kui ka pikemaks ajaks,» seisab pöördumises.

«Praeguses kriitilises punktis peame hoolitsema selle eest, et ajalugu ei korduks. President Zelenskõi «rahuvalem» õiglase ja püsiva rahu kehtestamiseks, mis põhineb Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse austamisel, soovibki seda saavutada. Põhja- ja Baltimaad toetavad aktiivselt Ukraina jõupingutusi selle nimel, et rahuvalemi rakendamisele kindlustatakse võimalikult lai rahvusvahelise kogukonna osalus,» märkisid välisministrid.