RAINER SAKS ⟩ Venemaa presidendi administratsioon ei kontrolli ikka veel meediaruumi

Vladimir Putini pildi ja patriootliku sõnumiga lipp Moskvas Foto: SERGEI ILNITSKY / EPA / Scanpix

Segadus Vene armee Ukraina sõjalise operatsiooni juhi üle sai eile olulisel määral lisa, samal ajal on näha, et Kreml ei kontrolli enam inforuumi, kirjutab julgeolekuekspert Rainer Saks.

Kõigepealt ilmutati videoklipp, kus Venemaa kindralstaabi ülem ja ametlikult ka Ukraina sõjalise operatsiooni juht kindral Valeri Gerassimov kuulab pühapäeval toimunud sõjaliste rünnakute raportit. Sellega soovitakse avalikkusele öelda, et kindral Gerassimov jätkab oma ametites. Samas ei ole ükski ametlik allikas seda kindlasõnaliselt kinnitanud.

Lisaks ilmusid eile meediaspekulatsioonid, et mässaja Jevgeni Prigožin on 29. juunil koos teiste Wagneri komandöridega kohtunud Venemaa presidendiga isiklikult. Hiljem kinnitasid seda kohtumist ka Venemaa ametnikud.

Praeguse info põhjal võib järeldada, et Gerassimov püsib ikkagi oma ametis, aga rahulolematus tema tegevusega võib olla laiem ning arutelusid tema jätkamise ümber tõenäoliselt ka peetakse.

Kohtumise sisu ei ole avaldatud, aga on ilmne, et alates mässu lõpetamisest on Prigožinil käinud pidev kauplemine enda ja oma kaaslaste tuleviku üle. Arvestades seda, kuidas Vene poliitiline süsteem töötab, on selline kohtumine isiklikult Venemaa presidendiga üsna loomulik.

Küll aga tekitab selle kohtumise lekke ajastatus mulje, et kindral Gerassimovi ümber toimuv on otseselt selle kohtumisega seotud. Mäletatavasti oli kindral Gerassimovi ametist kõrvaldamine wagnerlaste üks peamisi nõudmisi.

Praeguse info põhjal võib järeldada, et Gerassimov püsib ikkagi oma ametis, aga rahulolematus tema tegevusega võib olla laiem ning arutelusid tema jätkamise ümber tõenäoliselt ka peetakse.

Kõige olulisem järeldus infolekete kohta on aga see, et Venemaa presidendi administratsioon ei kontrolli ikka veel meediaruumi, ei oma initsiatiivi ning reageerib meedias toimuvale hilinemisega ja kohmakalt. Sellist olukorda võib pidada tõendiks rahulolematuse kohta armee- ja julgeolekustruktuurides, aga mitte otseseks tõendiks uue mässu ettevalmistamise kohta.

Venemaal on vähe rakette

Juulikuus ei ole Venemaa Ukraina linnadele suuremaid raketirünnakuid korraldanud. Rünnatakse harvematel juhtudel Iraani droonidega ning üksikute tiibrakettide või ballistiliste rakettidega.

Venemaal on lihtsalt on liiga vähe rakette. Nädala jagu tagasi oli näha, kuidas Venemaa üritas Iskanderi rakettide abil hävitada Ukraina vägede platsdarmi Dnepri vasakul kaldal Antonovi silla juures. Raisati mitu raketti, aga tulemust ei saavutatud. Ilmselt on vaja rakette hoida selleks, et mõnel kriitilisel hetkel rindel üritada rünnata Ukraina vägesid või tsiviiltaristut, et olukorda tasakaalustada.

Rohkem on Ukrainale probleeme valmistanud õhutõrjesüsteemidega S-300 või S-400 korraldatud rünnakud Ukraina rindelähedastele linnadele. Praegu põhjustavad need rünnakud suurema osa Ukraina tsiviilohvritest. Täna öösel korraldati uus rünnak Iraani droonidega, aga 26 Kiievi suunal teele saadetud drooni lasi Ukraina õhukaitse alla. Kokku lasti välja 28 drooni, aga infot tabamuste kohta ei ole.

Lõunas korraldas Venemaa täna öösel rünnaku Iraani droonidega, eesmärgiga tabada Odessa sadama teraviljaterminali. Selline vastus siis Türgi presidendi ja Ukraina presidendi kohtumise järel tehtud avaldustele. Ukraina õhukaitse hävitas 22 drooni, 2 tabas sadama administratiivhoonet. Väiksemad tulekahjud tekkisid allatulistatud droonide rusudest.

Surve kasvatamine rindel

Vene armee üritab rinnetel kasvatada survet, et peatada Ukraina pealetungi.

– Svatove ja Sjevjerodonetski suunal on Vene vägede pealetungiüritused toonud vähest edenemist mõnes punktis Svatove piirkonnas põhja pool ja Kreminna linna lähistel. Olulisi muudatusi need rindejoones ei tee, aga see sunnib Ukraina väejuhatust ikkagi reageerima.

– Bahmuti juures proovis Venemaa taas kulunud psühholoogilise sõja võtet ja teatas mõni päev tagasi, et on suunanud eriüksuse Ahmat Bahmutist lõuna poole, et takistada Ukraina pealetungi. Eile tuli juba teateid nende taandumise kohta. Bahmutist lõunas jätkus Ukraina vägede edenemine.

Bahmutist põhja pool on Vene vägede vastupanu tugevam, kuigi ka siin on Ukraina suutnud natukene oma positsioone parandada. Lisaks üritab Ukraina rünnata Siverski suunast põhjas otse Soledari linna suunas, mis õnnestumise korral oleks Vene vägede tagalale väga ohtlik.

Vene armee jätkab kindlasti uute reservide koondamist ja vasturünnakute korraldamist.

Vene armee pealetungiga Svatove ja Kreminna piirkonnas üritatakse ilmselt peatada Ukraina pealetungi Bahmutile. Ukraina armee esindaja teatas eile, et kuna Ukraina kontrolli all on Bahmuti ümbruse olulisemad kõrgendikud, on neil võimalik hoida pideva tule all kogu Bahmuti linna territooriumi ja selle ümbrust.

On tõsi, et viimase nädala jooksul on Ukraina suurtükivägi hävitanud terve rea Vene suurtükiväe positsioone Bahmutist ida pool. Vene armee jätkab kindlasti uute reservide koondamist ja vasturünnakute korraldamist.

– Donetski ümbruses jätkab Vene armee tulemusteta rünnakuid nii Avdijivka kui ka Marjinka juures.

– Lõunarindel on Ukraina armee jätkanud pealetungioperatsioone senistes suundades. Pidevalt oma positsioone ka parandatakse, aga suuri läbimurdeid ei ole saavutatud. Ukraina käes on ka sillapea Dnepri vasakul kaldal.

NATO muudab olukorda

Türgi president otsustas eilsel kohtumisel Rootsi peaministri ja NATO peasekretäriga anda nõusolek Rootsi liitumisele NATOga. Türgi president esitas eile retoorilise väite, et Rootsi liitumine NATOga on seotud Türgi liitumisega ELiga. Türgi president viitas sellega pigem Euroopa Liidu liikmesriikide retoorikale Türgi suhtes Euroopaga liitumise protsessi raames.

Kokkuvõttes on selge, et Türgi ei saanud sellist tingimust reaalselt kehtestada ning Türgi presidendi eilne sõnavõtt ei olnud väga hea mõte. Ära tuleb veel oodata Türgi ja Ungari parlamendi otsuseratifitseerimisprotsess, mis ei ole täiesti ohutu, sest veel on võimalik korraldada islamit solvavaid või teistlaadi mõjutusoperatsioone.

Rootsi ja Soome liitumine NATOga muudab Balti mere piirkonna julgeolekuolukorda kardinaalselt ja Venemaa ei saa sellele reageerida lihtsalt sõjalise planeerimisega. Seda eriti olukorras, kus neil piirkonnas tavavägesid sisuliselt enam ei ole ja isegi seniste võimete taastamine võtab väga pikalt aega.

Rootsi ja Soome liitumine NATOga muudab Balti mere piirkonna julgeolekuolukorda kardinaalselt ja Venemaa ei saa sellele reageerida lihtsalt sõjalise planeerimisega.

Venemaa praegu ignoreerib avalikult muutunud reaalsust. Veel Ukraina sõja alguses üritati Rootsit ja Soomet jõulise reaktsiooniga ähvardada, kui nood NATOga liituvad. Gruusia sõjast alates korraldas Venemaa järjest agressiivsemaid sõjaväemanöövreid Balti merel, mis lisaks NATO-le ähvardasid täiesti teadlikult ja avalikult Rootsit ja Soomet.

Ukraina sõda ühtpidi motiveeris Soome ja Rootsi ühiskonda NATOga liituma ja teisalt tähendas Venemaa sõjaline lüüasaamine, et seda protsessi ei suudetud takistada. Soome ja Rootsi liitumine on põhimõtteline ja pikaajaline strateegiline muudatus piirkonnas.