:format(webp)/nginx/o/2023/07/11/15449418t1h8cdb.jpg)
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles Vilniuse tippkohtumisel, et Ukrainat ollakse valmis allianssi võtma ilma liikmesuse tegevuskavata (MAP) ning ühinemine saab teoks, kui kõiki liikmesmaad on sellega nõus.
«Ukraina jaoks koosneb liitumine ühest, mitte kahest etapist,» ütles Stoltenberg pärast riigijuhtide kõnelusi Vilniuses. «Samuti tegime selgeks, et esitame Ukrainale kutse NATOga liitumiseks, kui liitlased on sellega nõus ja tingimused on täidetud.»
Peasekretäri sõnul märgib see otsus selget teekaarti Ukraina NATOsse pääsemiseks.
«Kui te vaatate kõiki liikmeks saamise protsesse, siis nende protsesside jaoks ei ole olnud ajakava. Need on tingimuspõhised, on alati olnud.»
NATO peasekretär Jens Stoltenberg
Vilniuse tippkohtumise kommünikee ütleb Ukraina tee kohta NATOsse järgmist: «Me toetame täielikult Ukraina õigust valida ise oma julgeolekukorraldus. Ukraina tulevik on NATOs. Me kinnitame veel kord 2008. aasta Bukaresti tippkohtumisel antud lubadust, et Ukraina saab NATO liikmeks, ning täna tunnistame, et Ukraina tee täieliku euroatlantilise integratsiooni suunas on jõudnud kaugemale vajadusest liikmesuse tegevuskava järele.»
Kommünikee kohaselt on Ukraina on muutunud alliansiga üha enam koostalitlusvõimeliseks ja poliitiliselt integreerituks ning teinud olulisi edusamme reformide elluviimisel. «Kooskõlas 1997. aasta NATO-Ukraina eripartnerlushartaga ja 2009. aasta täiendusega jätkavad liitlased Ukraina toetamist ja koostalitlusvõime osas tehtud edusammude, nagu ka vajalike täiendavate demokraatlike ja julgeolekusektori reformide, ülevaatamist,» seisab dokumendis.
Ühtlasi viidatakse kommünikees, et NATO välisministrid hindavad arengut vastavalt iga-aastasele riiklikule programmile. «Allianss toetab Ukrainat nende reformide läbiviimisel teel tulevase liikmesuse suunas. Kui liitlased on sellega nõus ja tingimused on täidetud, saame Ukrainale esitada kutse alliansiga ühinemiseks,» ütleb ühisavaldus.
Liitumisprotsessis lubatakse tuge
NATO liikmesmaad rõhutavad kommünikees ka, et Ukraina julgeolek on liitlaste ja alliansi jaoks väga oluline ning Ukraina edasise NATOga integreerumise toetamiseks lepiti kokku oluliselt laiendatud poliitilise ja praktilise toetuse paketis. «Oleme otsustanud luua NATO-Ukraina nõukogu, uue ühise kogu, kus liitlased ja Ukraina on võrdsete liikmetena esindatud, et edendada poliitilist dialoogi, kaasamist, koostööd ja Ukraina euroatlantilisi püüdlusi NATO liikmeks saamiseks. See tagab ühised konsultatsioonid, otsuste langetamise ja tegevused ning toimib ka NATO ja Ukraina vahelise kriisikonsultatsiooni mehhanismina,» kinnitasid liitlased.
Stoltenberg tõrjus pressikonverentsil Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi varasemat kriitikat, et NATO liidrid ei paku Ukrainale liitumiseks konkreetset ajakava, öeldes, et ühinemisprotsess on alati kätkenud tingimusi ega ole kunagi andnud ette konkreetset ajaraamistikku.
«NATO ei ole kunagi varem andnud tugevamat sõnumit, mis puudutab nii poliitilist sõnumit liikmelisuse teekonna kohta kui ka konkreetset toetust NATO liitlastelt,» lausus peasekretär. «Kui te vaatate kõiki liikmeks saamise protsesse, siis nende protsesside jaoks ei ole olnud ajakava. Need on tingimuspõhised, on alati olnud.»
Kaitsekulutused olgu üle kahe protsendi SKTst
Samuti leppisid NATO liikmed Stoltenbergi sõnul täna kokku, et senine eesmärk kulutada kaks protsenti riigi sisemajanduse kogutoodangust (SKT) kaitsele muutub miinimumtasemeks ning eeldatakse selle ületamist.
«Üksteist liitlast küündivad nüüd kahe protsendi sihttasemeni või ületavad seda,» ütles ta NATO tippkohtumise esimese päeva lõpus. «Ja me eeldame, et see arv tõuseb järgmisel aastal oluliselt. Täna võtsid liitlased püsiva kohustuse investeerida igal aastal vähemalt kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust kaitsesse.»
Vilniuse tippkohtumise kommünikee kohaselt korratakse vähemalt kahe protsendi SKTst kulutamist kaitsele ühisavalduses üle, kuna NATO liitlastena võetud kohustuste täitmiseks on pakiline vajadus teha senisest rohkem, sealhulgas täita varustusele seatud nõudeid ja NATO võimekuse eesmärke ning rahastada NATO uusi kaitseplaane.
«Me kohustume investeerima vähemalt 20 protsenti oma kaitse-eelarvest olulisse varustusse, sealhulgas nendega seotud teadus- ja arendustegevusse,» seisab kommünikees. «Peame säilitama oma tehnoloogilise eelise ning jätkama oma relvajõudude ja võimete ajakohastamist ja reformimist, sealhulgas uuenduslike tehnoloogiate integreerimise kaudu.»