:format(webp)/nginx/o/2023/07/11/15449614t1hdf14.jpg)
Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) ütles NATO tippkohtumisel vastu võetud kommünikeed kommenteerides, et nüüd on Ukraina NATOga liitumine lähemal kui kunagi varem. Euroopa Parlamendi liige Riho Terras (Isamaa) sõnas seevastu, et Ukraina on jäetud halli tsooni.
«Otsus loobuda liikmesuse tegevuskavast Ukraina NATOga liitumise protsessis on selge märk, et liikusime edasi Bukaresti 2008. aasta otsustest ja nüüd on Ukraina NATOga liitumine lähemal kui kunagi varem,» ütles Tsahkna.
:format(webp)/nginx/o/2023/04/20/15268228t1h0b57.jpg)
Samuti lepiti liitlaste vahel kokku pikaajalise abi jätkumine Ukrainale ning loodi NATO-Ukraina Nõukogu, mis koguneb esimest korda juba homme ning seal osaleb ka Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi. «Tehtud otsuste põhjal saame öelda, et poliitiliselt ja sõjaliselt on NATO nüüd õige aja saabudes valmis Ukraina liikmeks võtma,» ütles Tsahkna.
Vastuvõetud kommünikee kinnitab Venemaad kui jätkuvat suurimat ohtu allianssile. «Venemaa kannab täielikku vastutust agressiooni eest Ukrainas ning agressor tuleb selle eest vastutusele võtta,» lausus välisminister.
Tsahkna on rahul ka kinnitatud NATO uute regionaalsete kaitseplaanidega ning kaitsekulutuste tõstmisega vähemalt 2% SKPst kõikides liikmesriikides.
:format(webp)/nginx/o/2023/05/19/15331482t1h46c4.jpg)
Terrase sõnul on aga palju tõsisem mõttekoht Ukraina tulevik. «Mäletame kõik 2008. aasta NATO tippkohtumist Bukarestis, kus grupp poeete sõnastas ilusa teksti Ukraina ja Georgia toetuseks. Pärast seda ründas Venemaa Georgiat ning mõned aastad hiljem Ukrainat. Ei pea olema selgeltnägija, et mõista mis tuleb järgmiseks,» sõnas Terras ning lisas, et ukse irvakile jätmine ilma konkreetsete lubadusteta ei tähenda midagi.
Terrase hinnangul ei ole NATO lubadus anda Ukrainale alliansiga liitumiskutse siis, kui liitlased on nõus ja tingimused on täidetud midagi uut, vaid alati kehtinud põhimõtte kordamine. «See on tõsine pettumus.»
«Ukraina ei tohi jääda halli tsooni. See on Venemaale signaaliks, et seni kuni sõjategevus jätkub ei saa Ukraina NATOga liituda, mis omakorda annab Putinile täiendava motivaatori kurnamissõja jätkamiseks – Venemaal ju kahuriliha on. Kõige häirivam on seejuures, et NATO väärtuspõhise organisatsioonina ei leidnud lahendust, kuidas seda olukorda vältida,» sõnas Terras. Tema hinnangul on veelgi hullem, et pettumust on valmistatud ka ukrainlastele, kes võitlevad ja ohverdavad enda elusid NATO ja Euroopa Liidu riikide eest.
Terrase sõnul jääb ka sõnum NATO abipaketi (CAP) laiendamisest lahjaks. «Majanduslik abi ja sõjaline abi Ukrainale on üliolulised. Seni antud summad ja varustus kahvatuvad tegeliku vajaduse kõrval. Tuletan meelde, et USA kulutas Afganistaanis ligikaudu 300 miljonit dollarit päevas. Lääneriigid aga tunnevad rahuolu sellega, et USA on panustanud seni 800 miljonit ning Saksamaa 700 miljonit. Saksamaa Liidukantseler teatab veel rahulolevalt, et Ukraina saab Leopard 1 A5 tanke – varustus, mis on olnud teenistusest väljas 50 aastat,» selgitas Terras.
Terras rõhutas, et Ukraina vajab kõige moodsamat ja kaasagsemat relvastust Venemaa vägede tõrjumiseks ja enda territooriumi vabastamiseks. «Kui me seda ei teha suuda siis on see vesi Putini veskile. Kui Ukrainale NATOga seoses konkreetseid lubadusi anda ei taheta siis tuleb anda neile kõik, mis vajalik et Venemaa selle sõja kaotaks. Siis kaovad ära ka ettekäänded ja vabandused Ukraina NATO liikmelisuse kohta,» rääkis Terras.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)