/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/07/12/15451408t1h18e5.jpg)
Vilniuse tippkohtumisel heaks kiidetud NATO uued kaitseplaanid näevad ette organisatsiooni liikmesriikide ala kaitsmise sõja esimesest minutist, ütles kaitseminister Ināra Mūrniece kolmapäeval uudisteagentuurile LETA.
Mūrniece: NATO uus kaitseplaan näeb ette kaitse esimesest sõjaminutist
Ta märkis, et sarnane lähenemine on kirjas ka Läti riigikaitse kontseptsioonis, mis esitatakse peagi valitsusele läbivaatamiseks.
Mūrniece sõnul on NATO kaitseplaanid kompleksne meetmekogum ja nende väljatöötajad on selle tööga hästi hakkama saanud. Minister rõhutas, et plaanid on Läti jaoks suure ja ajaloolise tähtsusega.
«Peame mõtlema, kuidas need plaanid teostatavaks muuta. See tähendab, et NATO riigid peavad delegeerima jõud plaanide elluviimiseks, et tagada NATO ala kaitse. Jõudude delegeerimine on võimalik piisava kaitserahastuse olemasolul,» ütles Mūrniece.
Ta tervitas tõsiasja, et NATO riigid nõustusid tippkohtumisel pühendama kaitsele vähemalt kaks protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust (SKT). See omakorda tähendab, et vahendeid eraldatakse uute võimaluste suurendamiseks, tugevdamiseks ja arendamiseks. Läti plaanib järgmisel aastal eraldada kaitsele kolm protsenti SKT-st, ka alliansi teised liikmed panustavad kaitsevõime tugevdamisse märksa rohkem.
NATO idatiiva tugevdamisest rääkides rõhutas Mūrniece, et Vilniuse tippkohtumine on omamoodi lähtepunkt sellele, kui palju on Läti idatiiva tugevdamiseks ära teinud.
Minister märkis, et on häid uudiseid – Kanada plaanib NATO tugevdatud kohalolekuga lahingrühma arendada järkjärgult lahinguvalmis brigaadiks. Kanadalased lubavad tarnida sügisel Lätti 15 tanki Leopard ja suurendada oma üksuse 2200 inimeseni, ka Itaalia plaanib oma sõjaväelaste arvu suurendada.
«NATO kaitse, eriti idatiiva tugevdamine, on neid asju, mis meid rõõmustab. Jah, oleme poolel teel, aga protsess, ajakava, väeliigid ja vahendid on juba kindlaks määratud. NATO hindab seda, mida Läti teeb oma, idatiiva ja tervikuna NATO kaitse tugevdamiseks,» ütles Mūrniece.
Tema sõnul tervitab NATO Läti jõupingutusi uute relvade – suurtükkide, rannikukaitse- ja keskmaa õhutõrjesüsteemide – hankimisel, mida Läti teeb koos Eestiga. Mūrniece märkis, et nii tekib kolmekihiline õhutõrje – võimas Liivimaa kilp.
«Ukraina sõja õppetunnid on väga valusad ja näitavad, kui oluline on õhutõrje. Liigume edasi ka selles küsimuses,» ütles kaitseminister.
Ta rõhutas, et õhutõrjesüsteemide hange on alles pooleli ja nende kättesaamine võtab aega. NATO liikmed leppisid kokku Läti julgeoleku toetamises mitte ainult õhupatrullide, vaid ka õhutõrjega.