Küsitlus: Läti elanikud on Ukraina sõja teemal endiselt eri meelt

Daugavpilsi elanike meeleavaldus Ukraina toetuseks. Foto on illustratiivne. Foto: GINTS IVUSKANS / AFP / SCANPIX

Läti elanike arvamus Venemaa-Ukraina sõjast ei ole aastaga oluliselt muutunud, pealegi on peredes, kus räägitakse nii läti kui ka vene keelt, oluliselt vähenenud toetus Ukrainale, selgub Friedrich Eberti Fondi SKDS-lt tellitud uuringust, mille tulemused üllitas ajakiri Ir.

Kuigi Venemaa režiimi juhi Vladimir Putini maine on Läti venekeelsete elanike seas langenud, püsivad Läti ühiskonnas ka pärast pooltteist sõja-aastat ja tuhandeid ohvreid sõjast täiesti vastupidised arvamused.

Lätikeelsetest peredest toetab Ukrainat 78 protsenti, venekeelsete perede seas on aga toetus vaid 27 protsenti.

Segaperedes on toetus Ukrainale aastaga oluliselt vähenenud, 45 protsendilt 32 protsendile. Sarnane suundumus ilmneb paljudes muudeski küsimustes – peres mõlemat keelt kõnelevad vastajad kalduvad suurema tõenäosusega venekeelsete inimeste seisukoha poole.

Ainus teema, milles valitseb kõigis kolmes rühmas üksmeel, on see, et lätlaste suhtumine Läti venekeelsesse elanikkonda on pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse halvenenud. Aasta tagasi arvas nii üle 40 protsendi ja nüüd üle 60 protsendi.

Lätis asuva Eberti Fondi juhi Reinhard Krummi sõnul on Läti venelased viimasel aastal silmitsi seisnud kolme suure murega: Ukraina sõda, Läti reaktsioon sellele ning Venemaa poliitiline võõrdumine Euroopast.

Ta möönab, et sellega on raske toime tulla, kuid andmed näitavad, et venekeelsed kas ei taha seda teha või tunnevad endiselt tugevat sidet Venemaaga. Selle tulemusena ei vähene Lätis arvamuste rahvuslik lõhe.

«Meil ei ole soovitusi, mida teha. See olukord kujutab endast aga väljakutset Läti julgeolekule ja sellest tulenevalt ka Euroopa ja NATO julgeolekule, seega tahame seda tähele panna,» ütles Krumm.

Segaperedes on vähenenud toetus Läti kuulumisele NATOsse ja Euroopa Liitu. Samuti toetatakse vähem Ukraina põgenike vastuvõtmist ja Venemaa-vastaseid sanktsioone. Hirm on suurenenud rahvustülide ja fašismi taastekke ees Lätis.

Krumm möönis, et see võib olla psühholoogiline reaktsioon Läti sisepoliitilisele reaktsioonile sõjale: «Kui teie otsustasite maha võtta mälestusmärgid, otsustasid nemad rõhutada oma venelikkust.»

Küsitlusest selgub, et 73 protsenti venekeelsetest ja 55 protsenti segaperede esindajatest ei toeta mullu mais langetatud seimi otsust lammutada Pārdaugava pargis asuv monument ja muud nõukogude korra jäänukid, lätlaste seas toetas seda aga 59 protsenti.

Ainult 17 protsenti venekeelsetest suhtub mälestusmärkide lammutamisse erapooletult, 34 protsenti erapooletutest on noored.

Toetus Läti NATO liikmeks olemisele kasvas venelaste seas 21 protsendilt 28 protsendile, samas valitseb segaperedes vastupidine suundumus – toetus langes 42 protsendilt 35 protsendile. Lätlaste seas langes toetus 81 protsendilt 79 protsendile.

Samuti näevad venelased tõenäolisemalt Venemaad ohuna Euroopale, tunnistades ohtu kõigis valdkondades: sõjalises, teabes, küberjulgeolekus, ühiskondlike või rahvuslike rahutuste õhutamises, valimiste mõjutamises. Vähenenud on ainult energiamured.

Putini toetajaid on Lätis nüüd vähem. Mullu aprillis ütles 22 protsenti venelastest, et neile meeldib Venemaa ja Putini poliitika, tänavu arvab nii 16 protsenti, kellest 50 protsenti valis vastuseks «Mulle meeldib Venemaa, aga mulle ei meeldi Putini poliitika».

Samas hindab Putinit endiselt «väga soodsalt» 10 protsenti venekeelsetest ja seitse protsenti segaperedest vastajatest, samuti üks protsent lätlastest.

Usaldus Kremli meedia vastu on üsna tugevasti langenud – seda peab objektiivseks 14 protsenti Läti venelastest, aasta varem 17 protsenti.

Lätlaste ja venelaste arvamus sõjast on väga erinev. 79 protsenti lätlastest peab sõja peasüüdlaseks Venemaad, venelaste arvates vastutavad Venemaa (32 protsenti) ja USA (28 protsenti).

Olulisi muutusi on vaid segaperede liikmete arvamuses, kes peavad Venemaad vastutavaks nüüd vähem. Kaks kolmandikku lätlastest pooldab sõjalist abi Ukrainale isegi Venemaa tuumaohu taustal ja toetab Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamist, isegi kui see tähendab elatustaseme langust Lätis. Venelastest on sellisel arvamusel vaid viiendik.

Vaid viiendik venekeelsetest usub, et Lätis on võimalik vabalt avaldada arvamust, mis erineb riigi ametlikust seisukohast Venemaa sõja kohta Ukrainas. Enamik lätlasi on sellega nõus.

Küsitluses osales üle 2000 vastaja vanuses 18–75.