Parlamendisaadik: sõjajärgsed valimised esitavad Ukraina poliitikutele väljakutse

Ukraina sõdur hääletamas 2019. aasta presidendivalimistel. Foto: Sergei Vaganov/EPA/Scanpix

Ukraina parlamendi fraktsiooni Rahva Teener asejuhi Jevhenija Kravtšuki sõnul saavad riigis parlamendi- ja presidendivalimised alles siis toimuma, kui sõda on läbi. Sõja laastava mõju ja suure põgenikearvu tõttu esitab sõjajärgsete valimiste korraldamine riigi poliitikutele aga mitmeid erinevaid väljakutseid, rääkis ta intervjuus Ukraina portaalile Ukrinform.

Ülemraada suurima fraktsiooni eesotsas oleva Kravtšuki väitel arutasid Rahva Teenri saadikud sõjaseisukorra ajal valimiste korraldamise võimalikkust juba jaanuaris, mil fraktsiooni esimees David Arahamia sõnastas selgelt murekohad, mida tuleb sõjajärgsete valimiste korraldamisel silmas pidada.

Esimeseks aspektiks, millele valimiste korraldamisel mõelda tuleb, on Kravtšuki sõnul tõsiasi, et paljud Ukraina kodanikud on sõja käigus pidanud riigist lahkuma ja ei ole võimelised kohe sõja lõppedes koju naasma. Tema hinnangul ei saa lahendus olla ka hääletamine saatkondades, sest suur põgenike arv ületaks saatkondade võimekuse.

Teine mure valimiste korraldamisel on sõjapurustused, mis on muuhulgas tabanud erinevaid koole ja kultuurimajasid, kuhu on tavaliselt tehtud valimisjaoskonnad.

Kravtšuki sõnul kaalutakse ühe võimaliku lahendusena e-valimiste rakendamist, kuid veel pole selle mõttega kuigi kaugele jõutud. Tema hinnangul on oluline, et ukrainlased järgmiste valimiste ausust ja läbipaistvust usaldaks ning seni on rahvas olnud taoliste suurte muutuste osas pigem skeptiline.

Samuti toob ta välja, et OSCE eksperdid on valmis Ukrainat e-valimiste osas igati toetama ja nõustama, kuid on samas manitsenud, et veebihääletusele üleminek peaks toimuma järk-järgult.

Põhiseaduse järgi peaksid järgmised korralised parlamendivalimised toimuma selle aasta oktoobris ja presidendivalimised tuleva aasta kevadel.