:format(webp)/nginx/o/2023/07/14/15455072t1h06a3.jpg)
Wagneri palgasõdurite Valgevenesse ilmumine ei muuda põhimõtteliselt piirkonna julgeolekuolukorda, nad saabusid naaberriiki relvitult, väitis Leedu kaitseminister Arvydas Anušauskas nädalavahetusel, kui vaatlejad teatasid, et viimastel päevadel saabus Valgevene laagrisse vähemalt 60 sõidukitäit Wagneri võitlejaid.
«Ma ei nimetaks neid üksusteks, vaid rühmadeks, mis viiakse relvade, laskemoona ja logistikata Valgevenesse, nende arv on väike. See ei muuda piirkonna olukorda, mis läks raskeks alates Venemaa Ukraina-vastasest agressioonist, põhimõtteliselt veel keerulisemaks,» ütles Anušauskas täna BNSile.
«Vastupidi, Venemaa sõjaline kohalolek Valgevenes on wagnerlastest hoolimata vähenenud, sest teadaolevalt viidi mõni aeg tagasi sinna õppustele toodud sõdurid tagasi Venemaale,» lisas ta.
Samuti ütles kaitseminister, et palgasõdurid ei tohiks Leedule praegu suurt muret tekitada.
«Teate, risk oli suur poolteist aastat tagasi, kui meie piiri ääres oli 40 000 Vene sõdurit kogu laskemoona, raskerelvade ja lennukitega. Võrrelge neid rühmi nonde võimsustega... Kui kardame tuhat korda väiksemat rühma, siis ei tohiks see ausalt öeldes nii olla,» ütles Anušauskas.
Tema sõnul püüab Wagner suure tõenäosusega luua Valgevenesse omale logistikabaasi Aafrikas tegutsemiseks.
«Venemaal nad desarmeeriti, laskemoon ja raskerelvad võeti ära. Kõik jäi Venemaale. Selge, et ei olnud kokkulepet, mis lubanuks neil relvadega Valgevenesse minna,» ütles minister.
Küsimusele, kui palju Wagneri palgasõdureid võiks praegu naaberriigis olla, vastas Anušauskas, et tegemist on väikese arvuga, kuid ei täpsustanud seda.
Wagneri juht Jevgeni Prigožin alustas juunis Vene sõjaväe juhtkonna vastu mässu, kuid taandus. Kreml lubas seejärel, et rühmituse palgasõdurid saavad lahkuda Valgevenesse või sõlmida lepingud Venemaa kaitseministeeriumiga.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)