Snorase panga kokkukukkumine mullu novembris andis tugevama hoobi Leedu poliitikale kui finantssektorile.
Ministri taandumine hoidis ära enneaegsed valimised
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänu siseminister Raimundas Palaitise otsusele tagasi astuda pääseb Leedu vähemusvalitsusest ja ennetähtaegsetest parlamendivalimistest. Sügava poliitilise kriisi algatas Palaitis ise, kui otsustas veebruaris vallandada kaks finantskuritegude uurimise teenistuse (FCIS) juhti, keda seostati Snorase pangaskandaali üksikasjade lekitamisega ajakirjandusele. Selle otsuse pärast läksid valitsusparteid lõpuks omavahel tülli.
Palaitis teatas tagasiastumisest üleeile pärast kohtumist president Dalia Grybauskaitė ja peaminister Andrius Kubiliusega. Ta põhjendas sammu vajadusega säilitada kolmest parteist koosneva võimuliidu stabiilsust. Grybauskaitė sõnul on koalitsioon suuteline ja peab veel koostööd tegema.
Pankurid said haisu ninna
Snorase panga kokkukukkumine mullu novembris andis Leedu poliitikale tugevama hoobi kui finantssektorile. Vaid mõni päev varem kandis keegi ajakirjandusele keelt, et üks pank võidakse varsti riigistada. Juhtiv päevaleht Lietuvos rytas avaldas artikli, milles väitis, et finantsametnikud kavandavad meetmeid ühe Leedu panga vastu. Nii juhtus juba samal nädalal – Venemaa kodanikule Vladimir Antonovile ja Leedu ärimehele Raimondas Baranauskasele kuuluv Snoras riigistati ja lõpuks algatati selle pankrot.
Koostöö riigiametnike ja pressi vahel pole Leedus uus ega haruldane, kuid see juhtum erines varasematest. Pärast artikli avaldamist kanti pangast välja tohutuid rahasummasid ning Antonov ja Baranauskas leidsid varjupaiga välismaal.
Tekkis küsimus, kes tegi selle «teene» ajakirjandusele ja mõistagi ka kahele pankurile. Kahtlustati mitut inimest, nende seas FCISi asejuhti Vytautas Giržadast. President Grybauskaitė palus uurimisteenistuse juhatajal Vitalijus Gailiusel oma asetäitja vallandada. Gailius aga keeldus Giržadast lahti laskmast, misjärel siseminister Palaitis vallandas nad mõlemad. Samas on siiani ähmane, miks siseminister tegelikult niimoodi käitus. Ametlikult ei väitnud keegi, et kumbki neist oleks lekitanud salainfot.
Ministri otsus FCISi juhid vallandada valas vaid õli tulle. Peaminister Kubilius palus kohe Gailius ja Giržadas ametisse ennistada. Palaitis omakorda – keda toetas ka Grybauskaitė – mitte üksnes ei eiranud peaministri käsku, vaid asus FCISile uut juhti otsima. Kubilius palus seepeale Palaitisel esitada tagasiastumispalve. Tülli sekkus ka parlamendi spiiker Irena Degutienė, kes tegi ettepaneku enneaegseteks valimisteks. (Korralised valimised peaksid toimuma juba oktoobris.)
Habras võimuliit
Pinged Kubiliuse juhitud konservatiivide (Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid) ning Palaitise Liberaaltsentristide Liidu vahel kasvasid patiseisuks, mis kulmineerus selle nädala algul. Liberaaltsentristid ähvardasid valitsusest tagasi kutsuda oma neli ministrit, misjärel pidanuks kabinet saama parlamendilt uue mandaadi. Palaitise tagasiastumine hoidis selle aga ära – vähemalt esialgu.
Kui siseminister nii poleks käitunud, olnuks ainus alternatiiv vähemusvalitsus. Üleeile teataski transpordiminister ja kolmanda valitsuspartneri, Liberaalse Liikumise liider Eligijus Masiulis, et kuna konservatiivid ja liberaaltsentristid ei räägi enam sama keelt, oleks vähemusvalitsus kuni oktoobrini parim lahendus. Isamaaliidul ning liberaaltsentristidel on 141-kohalises parlamendis vaid 58 kohta, mistõttu peavad nad Masiulise partei lahkumise korral leidma toetust opositsiooni ridadest.
Skandaali ajendiks olnud infolekke tagamaad on siiani segased. Kolumnist Indrė Makaraitytė juhtis tähelepanu asjaolule, et esialgne juurdlus pole siiani suutnud tuvastada, kes lekitas teate Snorast ootava riigistamise kohta pressile.