/nginx/o/2022/03/31/14458025t1hcd87.jpg)
/nginx/o/2023/07/19/15466489t1ha1c7.jpg)
Üleeile loata Põhja-Korea piiri ületanud ja seal kinni peetud USA sõjaväelane võib Pyongyangile osutuda tulusaks propagandarelvaks ajal, mil suhetesse Washingtoniga lisandub uusi pingeid.
ÜLEVAADE ⟩ Põhja-Korea võib riiki putkanud USA sõdurit kasutada propagandarelvana
Teisipäeval turismireisi käigus Lõuna-Korea ja Põhja-Korea vahelise julgeolekutsooni loata ületanud USA armee reamees Travis King viibib teadaolevalt Põhja-Koreas vahi all.
Kuigi Washington teeb jõupingutusi 23-aastase sõduri tagasisaamiseks, võib Kingi sattumine Põhja-Koreasse ekspertide hinnangul anda Pyongyangile võimaluse esitada USA-le nõudmisi ja kasutada juhtumit ära ameeriklaste-vastases propagandas.
«Pyongyang võib teda kasutada propagandavahendina USA sõjaväe kritiseerimiseks,» selgitas BBC-le Põhja-Korea analüütik James Fretwell. «King võib vabalt lähitulevikus Põhja-Korea riigimeedias esineda,» lisas ta.
Piiriületus oli vabatahtlik
Eilseks polnud täpselt teada, millised motiivid sõjaväelast Põhja-Korea piiri ületama ajendasid. Samasse reisigruppi kuulunud inimeste sõnul käitus King juba varem veidralt ja ületas piiri ilma igasuguse sunnita vabatahtlikult.
USA meediaväljaandega CBS vestelnud pealtnägija sõnul naeris King enne kadumist kõva häälega ja jooksis julgeolekutsoonis asuvate majade vahel ringi.
«Alguses arvasin, et see oli halb nali, kuid kui ta tagasi ei tulnud, mõistsin, et see pole nali, ja siis kõik reageerisid ja asjad läksid hulluks,» ütles reisigruppi kuulunud allikas.
Reisigrupile öeldi, et kohas, kuhu King jooksis, pole pärast koroonapandeemiat nähtud ühtegi Põhja-Korea sõdurit, vahendab The Guardian.
Anonüümseks jääda soovinud Souli ametnik ütles AFP-le, et King viibis kuni 10. juulini Lõuna-Korea vanglas. BBC andmetel süüdistati sõjaväelast kohaliku politseiauto korduvas jalaga löömises.
Samasse reisigruppi kuulunud inimeste sõnul käitus King juba varem veidralt ja ületas piiri ilma igasuguse sunnita vabatahtlikult.
Washingtoni ametnike väitel eskorditi mees pärast vanglast vabanemist Souli lähedal asuvasse Incheoni lennujaama, kust ta oleks pidanud lendama tagasi USAsse, kus teda oleks oodanud ees armeest välja arvamine.
Pärast saatjaga lahkuminekut ta aga lennukisse ei astunud, vaid otsustas minna väidetavale ringreisile Põhja- ja Lõuna-Korea vahelises demilitariseeritud tsoonis.
Teated USA sõduri keelatud piiriületusest hakkasid üleeile levima pärast ÜRO väejuhatuse tehtud avaldust, samas kui Põhja-Korea riigimeedia juhtumist avalikkust ei teavitanud.
On võimalik, et sündmuste käik üllatas Pyongyangi ametnikke ja veel pole otsustatud, mida täpselt kinni peetud USA sõjaväelasega ette võtta, selgitas Põhja-Korea ekspert Fretwell.
Valge Maja pressisekretäri Karine Jean-Pierre’i kinnitusel on USA alustanud intsidendi lahendamise nimel koostööd Põhja-Koreaga, mis annab aimu, et kulisside taga otsitakse võimalusi Pyongyangiga suhtlemiseks.
USA kaitseministri Lloyd Austini sõnul jälgib Pentagon hoolikalt kõiki uusi infokilde, mis kujunenud olukorda puudutavad. Washingtoni sõnul ollakse enim mures kinni peetud sõjaväelase turvalisuse pärast.
Pinged kasvavad
Eelmisel nädalal tulistas Põhja-Korea välja oma seni võimsaima mandritevahelise ballistilise raketi Hwasong 18. Samuti teatas Lõuna-Korea väejuhatus üleeile, et Põhja-Korea tulistas Jaapani merre kaks ballistilist raketti.
Vastuseks Põhja-Korea relvakatsetustele on USA ja Lõuna-Korea tugevdanud kaitsekoostööd ning üleeile kogunes Soulis esimest korda tuumakonsultatiivgrupp, mille eesmärk on Lõuna-Korea presidendikantselei teatel tuumaheidutuse tugevdamine Põhja-Korea vastu.
Tuumaheidutuse ettekäändel sisenes sellel nädalal üle 40 aasta Lõuna-Korea sadamasse USA tuumaallveelaev, mis saabus riigi suuruselt teise linna Busani. Viimati käis USA tuumaallveelaev Lõuna-Koreas 1981. aastal.
Pilk ajalukku ei tõota kiiret lahendust
/nginx/o/2023/07/19/15466491t1he018.jpg)
Põhja-Koreas kinni peetud Travis King ei ole esimene USA kodanik, kelle Pyongyangi võimud on kinni pidanud. Varasemate samasuguste näidete põhjal võib tema vabanemiseks kuluda aastaid ja vaja minna Washingtoni tippametniku visiiti.
Üheks kuulsamaks kinnipeetuks on samuti vabatahtlikult Põhja-Koreasse lipsata otsustanud USA sõdur Charles Robert Jenkins, kes lootis 1965. aastal nii pääseda Vietnami sõjakeerisesse sattumisest. Julgustuseks kümme õlut joonud Jenkinsil see ka õnnestus, kuid tal tuli selleks veeta Põhja-Koreas peaaegu 40 aastat. Selle aja jooksul astus ta muu hulgas üles Põhja-Korea propagandafilmides ja õpetas kohalikele sõduritele inglise keelt, vahendab AFP.
2016. aastal võtsid Põhja-Korea võimud vahi alla Virginia Ülikooli tudengi Otto Warmbieri, kes mõisteti hotellis välja pandud poliitplakati varastamise eest 15 aastaks sunnitöölaagrisse. Kuigi Warmbier õnnestus pärast 18 kuud kestnud vahi all viibimist lõpuks koju tagasi tuua, oli ta selleks ajaks olnud juba pikemat aega koomas ja suri lõpuks vaid kuus päeva pärast tagasi Ameerikasse jõudmist. Pyongyangi väitel langes Warmbier koomasse juba vahetult pärast süüdimõistvat otsust ja sealsed ametnikud süüdistasid tema seisundis ravimeid, mida tudeng enda sõnul olevat võtnud botulismi vastu.
Veidi kiiremini õnnestus pääseda telereporteritel Laura Lingil ja Euna Leel, kes tegid 2009. aastal Hiina ja Põhja-Korea piiril lugu Koreast põgenevatest naistest. Lingi sõnul tiris Põhja-Korea piirivalve nad kaasreporteriga üle piiri ning naistele mõisteti karistuseks 12 aastat sunnitööd. Neile anti armu pärast samal aastal toimunud USA endise presidendi Bill Clintoni üllatusvisiiti, kes lendas Põhja-Koreasse Kim Jong-iliga kohtuma ja palus õhtusöögil isiklikult reporterite vabastamist.
Kõrge poliitiku visiit aitas vabaneda ka 1996. aastal purjuspäi alasti üle Yalu jõe Hiinast Põhja-Koreasse ujunud misjonäri Evan Hunzikeril, kellele esitati teo eest süüdistus spionaažis. Hiljem endalt väidetavalt ise elu võtnud Hunziker vabastati kolm kuud pärast kinnipidamist, kui USA kongresmen Bill Richardson sõitis Pyongyangi ja leppis sealsete võimuesindajatega kokku, et Washington kompenseerib Hunzikeri hotellikulud 5000 USA dollari väärtuses.