Soomes arvustatakse soomerootslasest kaitseministri Stefan Wallini kaitsejõududele antud suunist jätta ulatusliku kaitseväereformi käigus alles riigi ainus rootsikeelne sõjaväeosa.
Soomes on tüli rootsikeelse väeosa pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome valitsus teatas veebruaris, et sulgeb 2015. aastal kokkuhoiust tingitud struktuurimuudatuste käigus kuus garnisoni. Valik, millistest väeosadest loobuda, tehti nii Wallini kui peaminister Jyrki Kataineni kinnitusel sõjalis-strateegilistel, mitte poliitilistel kaalutlustel.
Ometi on hiljem ilmnenud, et rootsikeelsete ajateenijate väljaõppeks kasutatav Uusimaa brigaad Dragsviki garnisonis Lõuna-Soome rannikul võidi alles jätta pigem ministri käsul, kirjutas Helsingin Sanomat.
Võimalik huvide konflikt
Soome seaduste järgi peab riigis olema vähemalt üks sõjaväeosa, kus töökeel on rootsi keel. See polnuks aga takistus Dragsviki sulgemisele. Kui sealne brigaad oleks kärbete käigus suletud, kolinuks see lähedalasuvasse Upinniemi mereväebaasi.
Tüli tekkis seepärast, et opositsiooni arvates on Rootsi Rahvapartei esimees Wallin (44) varjanud põhjuseid, miks Dragsvik ikkagi alles jäeti. Üks Põlissoomlasest parlamendiliige tegi avalduse õiguskantslerile, et too uuriks, kas Wallinil on selles küsimuses huvide konflikt (minister kuulub organisatsiooni, mis toetab Dragsviki säilitamist).
Õiguskantsler teatas eelmisel nädalal, et selles Wallini süüdistada ei saa, küll aga tuli kaebusega seoses ilmsiks kaitseväe juhataja kindral Ari Puheloineni väide, et kaitsejõud on saanud Wallinilt kaitseväereformiks poliitilisi juhtnööre. Selle suunise alusel ei pandudki Dragsviki suletavate väeosade nimekirja.
Põlissoomlastega koos opositsioonis oleva Keskerakonna juht Mari Kiviniemi teatas üleeile, et olukord on piisavalt tõsine nii Wallini kui Kataineni jaoks. Ekspeaminister ütles, et kui Katainen teadis Wallini poliitilistest suunistest, on ta süüdi puuduliku info andmises parlamendile. Kui Katainen aga sellest teadlik polnud, jätab see Kiviniemi sõnul kentsaka pildi sellest, kuidas tema juhitav valitsus tegelikult töötab. Wallini tagasiastumist Kiviniemi aga nõudnud pole.
Katainen kinnitas eile, et Wallin ei rääkinud talle Puheloinenile antud juhistest Dragsviki asjus. «Seda ei arutatud valitsuse välis- ja julgeolekunõukogus ühelgi korral,» ütles ta YLE teatel ajakirjanikele.
Wallin tunnistab eksimust
Ometi ei soovinud Katainen kaitseministri tegu tõlgendada nii, nagu oleks too tegutsenud peaministri seljataga. Ta rõhutas ka eile, et rootsikeelne väeosa tulnuks igal juhul alles jätta ning suletavad garnisonid valiti üksnes sõjalistel alustel. Kogu segaduse võinuks ära hoida, kui Wallin oleks lihtsalt avalikult kõik ära rääkinud, ütles Katainen.
Seda Wallin nüüd teha kavatsebki. Tänaseks on kavandatud pressikonverents, kus ta rääkivat peaministri sõnul kõigest, mis võimalik. Juba üleeile tunnistas Wallin YLE telesaatele «A-Studio», et pidanuks Dragsviki-otsuse tagamaid üksikasjalikumalt selgitama. «Palun vabandust infopuuduse pärast, mis on ilmnenud,» ütles ta.
Wallin lubas ka valitsusele otsuse tagamaid uuesti selgitada, misjärel peab kabinet jõudma seisukohale, kas otsus Dragsvik alles jätta oli põhjendatud. Wallin on eitanud valitsuspartnerite petmist ning tõotanud jätkata ministrina, kuni Katainen teda toetab.
Põlissoomlaste fraktsioon otsustab homme, kas kuulutada tüli pärast välja hääletus valitsuse umbusaldamise üle või anda asi arutada parlamendi põhiseaduskomisjonile.
Erakonna liikmed on rääkinud ka võimalusest kaevata Wallin valetamise pärast erikohtusse (valtakunnanoikeus). Soome põhiseadusekspertide sõnul ei ole see aga eriti tõenäoline.
«Ministri ametlike töökohustuste hulka kuulub kohustus olulistes küsimustes parlamendile meelega mitte valetada. Üksnes mittetäieliku informatsiooni andmine (nagu praegusel juhul – toim) ei kujuta endast seadusrikkumist,» ütles emeriitprofessor Mikael Hidén Helsingin Sanomate teatel.
Soome kaitseväereform
• Kulude kokkuhoiuks vähendatakse Soome sõjaväeosade arvu 2014. aasta lõpuks – osa suletakse, osa liidetakse.
• Kaitsevägi müüb maha osa kinnisvarast, samuti kaotatakse praegune sõjaväeringkondade süsteem.
• Reformi käigus kaotatakse umbes 2200 töökohta, kokku loodetakse hoida 825 miljonit eurot.
Allikas: Helsingin Sanomat