Üle NATO teatakse, et Eesti kaitsevägi ja poliitiline juhtkond ei oota liitlastelt sõjalisi lipunäitamisi, vaid reaalselt siinsete ja NATO kaitseplaanide läbiharjutamist, ütleb kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Tuuli Duneton.
INTERVJUU ⟩ Duneton: Nursipalu laiendus on määrava tähtsusega (12)
Vilniuse tippkohtumisele eelnes NATO väeloomekonverents, kus püüti paika panna kõigi liitlaste rolle ning väe- ja võimepanuseid alliansi uutesse kaitseplaanidesse. Dunetoni sõnul tunnistas NATO Euroopa vägede ülemjuhataja (SACEUR) Vilniuses, et sügisel tuleks sel eesmärgil korraldada veel üks kokkusaamine.
Veel enne Vilniuse tippkohtumist peeti NATO väeloome konverentsi. Mis sai seal selgemaks? Mida tuleb veel juurde klapitada liitlasvägede paigutumises edasistesse plaanidesse?
Sellel väeloome konverentsil said mitmed asjad selgeks. Üks on see, mida Eesti ise välja pakkus, ehk kogu sõjaaja ja diviisi struktuur ning sinna alla kuuluvad üksused. Me deklareerisime ka juhtimisstruktuuri ehk staabi, mis on täiesti uus areng.
Teiseks deklareeris Ühendkuningriik väed, mis kas juba on EfP (Tapal teeniv NATO lahingugrupp – E. K.) raames Eestis või mis siis tuleksid kriisi korral ehk lisanduva Briti brigaadi.
Üldiselt on meil ka Ameerika Ühendriikidelt sõnum, et nende Euroopas paiknevad üksused deklareeritakse NATO väestruktuuri.
Vilniuses toimus ka kaitseministrite kohtumine ja seal andis SACEUR põgusa ülevaate, kui palju sinna vägesid deklareeriti. Tema hinnang oli, et üldpilt on hea, aga mingites valdkondades me peame võimeid juurde looma seetõttu, et osad Euroopa riigid on andnud neid Ukrainale. Sealt tulevad välja puudujäägid, mis meil on olnud viimastel aastatel ja Ukraina sõjaga süvenenud. Usun, et fookus hakkab järgmistel aastatel minema sellele.