/nginx/o/2023/07/30/15489770t1hd544.jpg)
Analüütikute hinnangul võib Nigeri riigipööre Aafrika Saheli piirkonnas, kus sarnased sõjaväelised pöörded on juba toimunud Malis ja Burkina Fasos, veelgi enam takistada jõupingutusi, et võidelda üha enam pead tõstvate džihadistlike rühmitustega.
Riigipöörded Saheli riikides kahjustavad võitlust džihadistidega (2)
Nigeri naaberriigid Mali ja Burkina Faso, mis võitlevad Islamiriigi ja Al-Qaedaga seotud pühasõdalaste pikaaegsete mässudega, on mõlemad alates 2020. aastast läbi teinud juba kaks sõjaväelist riigipööret.
Nii Niger kui ka Mali ja Burkina Faso on vaesunud endised Prantsuse kolooniad, mis iseseisvusid 1960. aastal.
Pärast riigipöördeid sundisid sealsed huntad Prantsuse väed välja minema ning Mali tegi selget koostööd Venemaaga, kes on aastaid püüdnud oma mõju Aafrikas suurendada.
Kuigi koheselt polnud selge, kas Nigeri putšistid järgivad sama eeskuju, tegi riigipöörajate juht armeekindral Abdourahamane Tchiani selgeks, et strateegia muutub.
«Tänane julgeolekukäsitlus pole vaatamata rasketele ohvritele toonud riigile turvalisust,» rääkis Tchiani end juhiks kuulutades.
Täpsemalt seadis ta kahtluse alla terrorismivastase võitluse ja julgeolekukäsitluse, «mis välistab igasuguse tegeliku koostöö Burkina Faso ja Maliga». See strateegia võeti kasutusele pärast riigipöördeid neis riikides.
Analüütikud ütlevad, et kuigi koostöö tihendamine Mali ja Burkina Fasoga võib kasu tuua, riskivad putšistid president Mohamed Bazoumi selja taga seisnud lääne rahalise ja sõjalise toetuse kaotamisega.
Malis toimunud riigipöördele järgnesid diplomaatiliste pinged, mistõttu ei saanud Niger ja Prantsuse väed seal enam vabalt ISi baaside vastu tegutseda, ehkki just sealt arvatakse lähtuvat pühasõdalaste Nigeri vastu suunatud rünnakud.
«Seda kriisi ei saa lahendada ilma ühes või teises vormis koostööta Maliga,» ütles konfliktide lahendamise keskuse FrancoPaix teadur Tatjana Smirnova.
Rahvusvahelise Kriisigrupi (ICG) uurija Ibrahim Yahaya Ibrahim ütles samuti, et «oodata võib paremaid suhteid ja koostööd naaberriikide vahel».
Kuid Nigeri uued liidrid kaotavad ilmselgelt lääne toetuse.
Bazoum oli üks viimaseid läänemeelseid juhte Sahelis, kes võimaldas paigutada Nigerisse 1500 Prantsuse sõdurit ja 1000 USA sõdurit.
Niger on üks maailma vaesemaid riike. Kaks kolmandikku sellest moodustab kõrb ning ÜRO inimarengu indeksis on riik sageli viimasel kohal.
«Vaatamata oma julgeolekuprobleemidele oli see piirkonna stabiilsuse poolus,» ütles Prantsuse Rahvusvaheliste Suhete Instituudi (IFRI) Sahara-taguse Aafrika osakonna direktor Alain Antil.
Bazoumi juhtimisel rakendas Niger rahvusvaheliste doonorite rahastatud programme, näiteks selleks, et stabiliseerida džihadistide värbamise sihtmärgiks olnud kogukondi ning endisi võitlejaid uuesti ühiskonda integreerida.
Nende algatuste tulevik on nüüd erakordselt ebakindel.
Ehkki pole veel selge, millise suuna Nigeri uued juhid võitluses pühasõdalastega võtavad, mõistis Tchiani hukka valitsuse praktika «terroristipealikuid» kohtuväliselt vabastada.