Ühendkuningriik tunnistas ISISe veresauna jeziidide kallal genotsiidiks

Copy
Islamiriigi džihadistide käe läbi 2014. aastal tapetud jeziidide säilmed, mis kaevati 20. juunil välja Iraagis Mosulis massihauast
Islamiriigi džihadistide käe läbi 2014. aastal tapetud jeziidide säilmed, mis kaevati 20. juunil välja Iraagis Mosulis massihauast Foto: KHALID AL-MOUSILY / REUTERS / SCANPIX

Briti valitsus tunnistas täna ametlikult genotsiidiks veresauna kurdi keelt kõnelevate jeziidide vastu, mille panid 2014. aastal Iraagi idaosas toime äärmusrühmituse ISIS džihadistid, teatas välisministeerium.

«Ühendkuningriik tunnistas täna ametlikult, et Daesh pani 2014. aastal jeziidi rahva kallal toime genotsiidiaktid,» öeldi avalduses ISISe araabiakeelset akronüümi kasutades.

Ühendkuningriik oli seni tunnistanud vaid nelja genotsiidijuhtumit: holokausti ning genotsiidi Rwandas, Srebrenicas ja Kambodžas.

Briti Rahvaste Ühenduse välisasjade ja arengu büroo (FCDO) teatel langetati otsus enne üheksa aasta möödumist ISISe veretöödest kurdikeelse jeziidi vähemuse kallal Iraagis.

ISISe džihadistid tapsid 2014. aasta augustis Põhja-Iraanis Sinjari provintsis üle 1200 jeziidi. Kurdi keelt kõnelev kogukond Iraagis järgib islamieelset zoroastrismi, mistõttu peab ISIS neid saatanakummardajateks.

Džihadistid on jeziide taga kiusanud ning sundinud naisi ja tüdrukuid seksiorjadeks ja poisse lapssõduriteks.

«Jeziidi elanikkond kannatas kohutavalt üheksa aasta eest Daeshi kohtlemise all ja selle järelmõju on tänini tunda,» ütles Briti Lähis-Ida minister Tariq Ahmad.

Saksa parlamendi alamkoda Bundestag tunnistas ISISe vägivalla jeziidide kallal genotsiidiks jaanuaris pärast 2021. aasta kohtuotsust, millega mõisteti vägivallaaktides süüdi üks endine džihaadivõitleja.

«Ühendkuningriik on alati olnud seisukohal, et genotsiidiotsused peaks langetama kompetentsed kohtud,» öeldi välisministeeriumi avalduses.

Briti parlamendi alamkoda mõistis 2016. aastal üksmeelselt hukka jeziidide ja kristlaste kohtlemise ISISe hõivatud Iraagi aladel kui genotsiidi. Välisministeerium keeldus tookord genotsiidi tunnistamast, järgides kauaaegset poliitikat, mis peab seda kohtu, mitte valitsuse ülesandeks.

Tagasi üles