NASA sai lühikese eetrivaikuse järel signaali kosmosesondilt Voyager 2

Copy
Üks USA kosmoseagentuuri NASA kosmosesondidest Voyager.
Üks USA kosmoseagentuuri NASA kosmosesondidest Voyager. Foto: NASA / AFP / Scanpix

NASA komosesond Voyager 2 saatis signaali «oma heast tervisest» pärast seda, kui juhtimiskeskus oli ekslikult mitmeks päevaks katkestanud sidepidamise, teatas USA kosmoseagentuur teisipäeval.

Aastal 1977 ilmaruumi meie Päikesesüsteemi planeete uurima saadetud «inimkonna majakas» Voyager 2 paikneb hetkel 19,9 miljardi kilomeetri kaugusel meie planeedist, uurides tähtedevahelist ruumi koos oma kaksikust sondiga Voyager 1.

Rida kavandatud käsklusi, mis saadeti 21. juulil Voyager 2-le, põhjustasid tahtmatult antenni pööramise kaks kraadi eemale Maast, teatas NASA reaktiivmootorite labor (JPL) oma hiljutises ajakohastatud teates.

Seetõttu ei suutnud sond edastada andmeid ega võtta vastu käsklusi juhtimiskeskuselt. Tegemist oli olukorraga, mille lahendamist ei oodatud enne automaatset antennide Maale suuna võtmise manöövrit, mis leiab aset 15. oktoobril.

Ent esmaspäeva hilisõhtul postitas NASA oma Sun & Space sotsiaalmeedia kontol teate, et kontakt on taasloodud.

«Süvakosmose Võrk (The Deep Space Network) korjas üles @NASAVoyager 2 signaali, mis andis meile teada, et kosmoseaparaat on hea tervise juures,» märkis agentuur.

The Deep Space Network on NASA rahvusvaheline hiidraadioantennide süsteem.

Kuigi JPL ehitas ja haldab Voyagere, siis missioon on osa NASA heliofüüsika süsteemi vaatluskeskuse (HSO) programmist.

Voyager 2 jõudis tähtedevahelisse ruumi 2018. aastal ning oli teine niivõrd kaugele jõudnud inimese valmistatud objekt. Kuus aastat varem oli heliopausi välispiiri ületanud selle sõsarsond Voyager 1. Üks Voyager 2 instrumentidest isegi funktsioneerib ning saadab Maale informatsiooni.

Enne meie päikesesüsteemist lahkumist sai Voyager 2 esimene ja seni ka ainus kosmoseaparaat, mis külastas süsteemi kaugemaid planeete Uraani ja Neptuuni.

Voyager 1 oli inimkonna esimene kosmoselennumasin, mis sisenes tähtedevahelisse ruumi, jõudes sinna 2012. aastal ning paikneb praegu Maast umbes 24 miljardi kilomeetri kaugusel.

Sondid küll lahkusid heliosfäärist, kuid pole lahkunud päikesesüsteemist ega tee seda niipea, teatas NASA 2018. aastal.

Esiti konstrueeriti sondid kestma viis aastat ning uurima Jupiteri ja Saturni.

Sondid saatsid maale palju tähelepanu äratanud fotosid Jupiteri Punasest Laigust ja Saturni rõngastest. Mõlemale pandi kaasa kuldne heliplaat mitmes eri keeles tervituste, helindite ja fotodega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles