/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/08/02/15496007t1haf75.jpg)
Venemaa Arktikas löödi mitmes paigas juuli kuumarekordid, Kaug-Ida sai samal ajal tunda kõhedaid miinuskraade.
Venemaa loodepiirkonnas registreeriti rekordiliselt soe juuli, keskmisest 3–4 kraadi kõrgemate temperatuuridega.
Neenetsimaal sündis 31. juulil uus kuumarekord: piirkonna keskuses Narjan-Maris mõõdeti 31,6 kraadi õhusooja. Varasem rekord 31 kraadi pärineb 2010. aastast.
Komis Vorkutas tõusis termomeetri näit üle 27 kraadi, mida ei ole nähtud 1993. aastast alates.
Ebaharilikult soe ilm jätkus ka augusti alguses: eile mõõdeti Narjan-Maris 30,2 ja Vorkutas 24,1 kraadi sooja.
Vene uudisteagentuuri Meteonovosti peameteoroloogi Tatjana Pozdnjakova sõnul põhjustas juuli enneolematu kuuma Kasahastanist põhja poole liikunud soe front.
Samal ajal valitses Venemaal Kaug-Idas vastupidine suund, kus mõnes paigas mõõdeti uued suvised külmarekordid.
Sahhas Srednekolõmskis registreeriti 31. juulil rekordiliselt –0,3 kraadi. Meteonovosti sõnul on isegi Venemaa Kaug-Idas ebatavaline suvel termomeetri näidu miinusesse langemine.
Kliimateadlaste sõnul on kuumalained inimtekkeliste kliimamuutuste tõttu läinud sagedasemaks ja intensiivsemaks. See ei tähenda aga, et esineda ei võiks ka ebatavaliselt madalaid temperatuure, mis sünnivad üldiselt tavapäraste ilmatsüklite häirete tõttu.
Maailmas suuruselt neljas kasvuhoonegaaside õhku paiskaja Venemaa on näinud kaks korda kõrgemat temperatuuride tõusu kui ülejäänud maailm. Riigi meteoroloogiateenistuse Roshidromet sõnul toimub soojenemine igal aastaajal.