/nginx/o/2023/08/02/15496849t1hcfc3.jpg)
USA biotehnoloogiaettevõte jõudis sellel nädalal viimaks kokkuleppele hüvitise asjus 1951. aastal surnud Henrietta Lacksi perega, kelle esivanema rakke kasutati ilma nõusolekuta mitmeteks murrangulisteks meditsiiniuuringuteks.
USA biotehnoloogiaettevõte jõudis sellel nädalal viimaks kokkuleppele hüvitise asjus 1951. aastal surnud Henrietta Lacksi perega, kelle esivanema rakke kasutati ilma nõusolekuta mitmeteks murrangulisteks meditsiiniuuringuteks.
Emakakaelavähki surnud 31-aastase Henrietta kasvajalt võeti rohkem kui 70 aastat tagasi Baltimore’i Johns Hopkinsi haiglas teda teavitamata koeproov, kust saadud rakku õnnestus teadlastel maailmas esimesena laboritingimustes lõpmatult paljundada.
Nii aretas rakuteadlane John Otto Gey sellest viie lapse ema elu nõudnud kasvajalt võetud proovist välja rakuliini, mida tuntakse tänaseni nime all HeLa, mis on noore vähiohvri Henrietta Lacksi ees- ja perekonnanimest tuletatud lühend.
Pärast avastuse jagamist laboritega üle maailma võisid teadlased eri riikides uurida muu hulgas eri viiruste mõju inimrakkudele ning töötada välja rida elupäästvaid vaktsiine ja ravimeid, mille hulka kuulus ka vaktsiin 1950. aastatel massiliselt levinud lastehalvatuse vastu.
Samuti võimaldas HeLa rakuliin ekspertidel hakata uurima kiirguse mõju inimrakkudele ja töötada välja sirprakulise aneemia ravi, kirjutab The Guardian.
Kuigi rakke esimesena paljundanud Gey jagas praeguseks teaduses laialdaselt kasutust leidnud rakuliini tasuta, sai sellest siiski hiljem kaup, mille abil on mitmesugused ettevõtted üle maailma teeninud miljonitesse küündivat kasumit, kirjutab väljaanne The New York Times.
Selle nädala teisipäeval, kui Henrietta Lacks oleks võinud saada 103-aastaseks, teatas tema järeltulijaid esindanud advokaat Ben Crump, et perekond jõudis Massachusettsis asuva ettevõttega Thermo Fisher Scientific kohtuvälisele kokkuleppele.
Varem teiste seas George Floydi perekonda ja teisigi politseivägivalda tundnud mustanahalisi esindanud advokaat Crump ei avalikustanud lepingu sisu, viidates selle konfidentsiaalsusele, kuid ütles, et firma leping perega tagab vähemalt osalise õigluse Henrietta Lacksile, vahendab uudisteagentuur AFP.
Kohtusaaga sai alguse 2021. aastal, kui Lacksi perekond andis ettevõtte kohtusse süüdistusega, et sugulased pole näinud sentigi kasumist, mida Thermo Fisher on HeLa rakkude levitamisega teeninud.
Samuti seostas perekond toona ravimifirmade salajast rikastumist tugevalt rassismiga. «Mustanahaliste kannatused on toonud lugematuid meditsiinilisi edusamme ja kasumit ilma õiglase hüvitise või tunnustuseta,» seisis kohtuasjas. «Nad kohtlesid teda nagu laborirotti,» ütles Henrietta tütretütar Kimberly Lacks 2021. aastal, kui kirjeldas rakuvargust rassismina.
Kuigi eri hinnangutel on tänu Lacksi rakkude toel tehtud avastustele suudetud päästa miljoneid inimelusid, ei teadnud tema perekond kuni 1970. aastate keskpaigani oma sugulase rollist elupäästvates teadustöödes mitte midagi, elades ise suuresti meditsiiniabita vaesuses.
Täielik teadmine Henrietta rakkude kasutamise tähendusest saabus Lackside perekonda alles pärast 2010. aastat, kui Rebecca Skloot kirjutas juhtumit käsitleva raamatu «Henrietta Lacksi surematu elu».
Pärast teose valmimist andis Morgani ülikool Baltimore’is Lacksile postuumselt avaliku teenistuse audoktori kraadi ning tema järgi on nüüdseks nimetatud mitmeid stipendiume ja teadushooneid.
2017. aastal valmis raamatu põhjal ka HBO filmistuudio linateos, kus Henrietta tütre Deborah’ rolli mängis üks maailma mõjukamaid naisi Oprah Winfrey.
2020. aastal lisati Lacksi nimi Ameerika Ühendriikide riiklikusse naiste kuulsuste halli.