India «kadunud Iisraeli hõim» vaevleb vägivalla küüsis
/nginx/o/2023/08/04/15499876t1h3091.jpg)
India kirdeosas elav niinimetatud «kadunud Iisraeli hõim» on sattunud kuid kestnud kogukondadevahelise vägivalla küüsi, milles on tapetud vähemalt üks inimene, pandud põlema sünagooge ja põgenenud sadu kogukonnaliikmeid, ütlevad hõimlased.
Mais Manipuri osariigis puhkenud vägivalla käigus on hävitatud mitu küla ja kaks sünagoogi, ütles bnei menashe nõukogu juht Lalam Hangshing, kelle sõnul on tema 5000-liikmelises kogukonnas hukkunud vähemalt üks inimene.
Bnei menashe kogukond väidab, et põlvneb manassest, ühest Iisraeli niinimetatud kadunud suguharudest, mille assüürlastest vallutajad 720. aastal e.m.a eksiili saatsid.
Samas kuuluvad nad ka laiemasse etnilisse rühma, mille osa on ka kuki vähemus, kes on alates maist võidelnud Manipuris meiteidega. Konfliktis on tapetud vähemalt 120 inimest.
Konflikti juured peituvad hulgas vaidlustes, sealhulgas võistlemine maa ja avasektori töökohtade pärast. Mõlemad pooled süüdistavad osariigi ja keskvalitsust suutmatuses vägivallale lõppu teha.
Valdavalt ristiusku kukid moodustavad umbes 16 protsenti Manipuri 2,8 miljonist elanikust, näitavad India viimase rahvaloenduse andmed 2011. aastast. Meiteide enamus on peamiselt hinduistlik.
Suhtarvudes on vägivallas saanud enim kannatada bnei menashe suguharu.
«Viiest tuhandest bnei menashest vähemalt pool on sellest rängalt mõjutatud,» ütles Hangshing Lõuna-Indias asuvast Bengaluru linnast, ja märkis, et tema kodu Manipuris hävitati.
«Paljud neist on varjupaikades, nende tulevik on tühi.»
Endisest maksuametnikust 65-aastase Hangshingi sõnul sai üks rahutuste küüsi jäänud bnei menashe mees surma ja veel mitu vigastada. Ta möönis, et hukkunuid võib olla rohkem.
«Kui kuki sureb, ei ütle nad, kas ta oli juudikogukonnast,» märkis ta.
Kuki kogukond pidas neljapäeval mälestusteenistuse rahutuste ohvritele ja plaanib korraldada lähiajal ka massimatuse. Talitusi viivad eeldatavasti läbi nii kristlik preester kui ka bnei menashede esindaja.
Et meiteid on tseremooniale vastu, puhkes neljapäeval osariigi pealinnas Imphalis enamusrahva ja julgeolekujõudude vahel äge kokkupõrge.
Bnei menashe suuline pärimus jutustab sajanditepikkusest eksiilist läbi Pärsia, Afganistani, Tiibeti ja Hiina. Teekonna vältel on hoitud kinni teatud juudi usutavadest, sealhulgas ümberlõikamisest.
Indias püüdsid misjonärid neid 19. sajandil kristlusesse pöörata, kuid piiblit lugedes tundsid nad ära lugusid oma enda pärimusest, mis veenis neid, et tegelikult kuuluvad nad judaismi rüppe.
Alates 1990. aastate lõpust on osa bnei menashesid kolinud ka Iisraeli, kus nad on pöördunud juudiusku ametlikult.
Hangshing, kes on ka kohaliku erakonna Kuki Rahvaliit peasekretär, rõhutas, et konflikt on etniline, mitte antisemiitlik.
«Enamik inimesi ei tea, et me üldse olemas oleme. Meid nähakse osana kuki kogukonnast,» tõi ta välja. «Võite seda kaasnevaks kahjuks nimetada.»
Samas möönis ta, et siiski on osa rahvajõuke hõikunud ka konkreetselt juudivastaseid loosungeid.
«Osa loosungeist ütleb, et me ei kuulu siia, et me oleme kadunud juudid, kes peaks tagasi Iisraeli minema,» rääkis ta.
Iisraelis baseeruva abiorganisatsiooni Degel Menashe projektijuht Isaac Thangjom ütles, et tema ühendus püüab pakkuda abi 650 kuni 700 inimesele.
«Need on inimesed, kes on kodu täielikult kaotanud, kellel pole kuhugi minna. See tähendab, nende vara on kadunud, töö kaotatud ja majad hävitatud,» ütles Manipuris sündinud, kuid nüüd Iisraelis elav Thangjom.
«Inimesed pagesid vaid seljas olnud riiete väel,» lisas 31-aastane sotsioloogiadoktorant Asaf Renthlei, kes elab naaberosariigis Mizoramis ja töötab vabatahtlikuna põgenenud hõimukaaslaste aitamiseks.
Thangjomi sõnul on tulevik sünge ja ta usub, et teisedki püüavad tulla Iisraeli.
«Viha on liiga sügavalt juurdunud,» nentis ta.
Hangshingi sõnul räägivad kogukonna liikmed Iisraeli kolimisest, kuid paljud kaotasid kodude hävitamise käigus oma dokumendid.