VENE-GRUUSIA SÕDA 15 ⟩ Eesti vabatahtlikud jõudsid Gruusiasse enne abiorganisatsioone

Gori elanikud ühest Vene vägede rünnaku järjel põlema süttinud elumajast välja toodud asjadega. Foto: Mihkel Maripuu

Viisteist aastat tagasi puhkenud nn augustisõda Venemaa ja Gruusia vahel kestis loetud päevad, kuid jättis maha valusad haavad. Lahingutes hukkus umbes paarsada Gruusia sõdurit, oma purustatud kodudest pages üle saja tuhande osseedi ja grusiini. Gruusia keskvõimule vastu seisnud Abhaasiast ja Lõuna-Osseetiast said aga «iseseisvad» riigid, kuhu neid tunnustanud Venemaa rajas sõjaväebaasid.

Enamik lääneriike vaatas seda kurbmängu pealt. Gruusiale avaldasid avalikult toetust ja reageerisid toimuvale üksikud, esimeste seas Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik, Eesti, Läti, Leedu, Ukraina ja Poola. Eesti toonane president Toomas Hendrik Ilves astus julge sammu, kui siirdus koos mitme teise riigijuhiga 2008. aasta 11. augustil, mil Vene väed seisid Thbilisist mõnekümne kilomeetri kaugusel, Aserbaidžaani kaudu Gruusia pealinna.

Mooduse Gruusiat nõu ja jõuga toetada leidsid samas kümned eestlastest vabatahtlikud, kes vastasid Eesti Reservohvitseride Kogu edastatud üleskutsele appi minna. Postimehele meenutasid toonaseid sündmusi sellele üleskutsele reageerinud Sigrid Hartman (47) ja Toomas Verrev (44).