Brasiilia uus rahvaloendus täheldas märksa suuremat põliselanike arvu

Brasiilia põlisrahvaste esindaja hõimupealik Raoni Metuktire poseerib 5. augustil foto jaoks seoses usutlusega enne Amazonase vihmametsa rahvaste tippkohtumist Igarape pargis, mis asub Pará osariigis Belemis. Foto: Ueslei Marcelino / Reuters / Scanpix

Brasiilias kerkis põliselanike elanikkond ajavahemikus 2010 kuni 2022 koguni 89 protsendi võrra pea 1,7 miljonile inimesele, ehkki näiliselt plahvatusliku kasvu taga näevad statistikud osaliselt uut rahvaloenduse metodoloogiat, selgub esmaspäeval avaldatud andmetest.

Värske loenduse kohaselt moodustavad põliselanikud Brasiilia kogurahvastikust 203 miljonist elanikust 0,83 protsenti, mis viimasel loendusel oli 0,47 protsendi juures, märkis riiklik statistikaainstituut (IBGE).

Samas tõi IBGE esile «piirangud» 2010. ja 2022. aasta põliselanike arvukuse võrdlemisel, sest oli saatnud rahvaloendajad rohkematesse põliselanike reservaatidesse ning kasutas uut metodoloogiat, küsitledes inimestelt kõigis põliselanike kogukondades, kas nad määratlevad ise ennast kui põlisasukat.

Brasiilia rahvastiku koguarv kasvas 2010. aastaga võrreldes 2022. aastaks 6,5 protsenti, ületades 203,1 miljoni piiri.

Riigi enam kui 700 põliselanike reservaadis elab umbes 689 000 inimest, märkis IBGE. Neist suurimas, yanomami hõimu reservaadis Amazonase vihmametsas elab 27 000 inimest.

Brasiilias käib jätkuvalt ühiskonda lõhestav arutelu riigi põliselanike maade ümber. Nimelt vaeb ülemkohus praegu niinimetatud «sajandi protsessiks» nimetatud kaasust, mille keskmes on küsimus, kas uusi põlisasukate reservaate võib luua maadele, kus põliselanike kogukondi veel polnud 1988. aastal, mil ratifitseeriti praegune põhiseadus.

Kongressi alamkoda võttis maikuus selle eelnõu vastu, eesmärgiga kirjutada see piirang seadusesse.

Ent aktivistide sõnul rikub see põlisasukate õigusi, arvestades muuhulgas ka asjaoluga, et paljusid neist aeti välja nende esivanemate maadelt, sealhulgas sõjaväelise diktatuuri ajal, mis valitses Brasiiliat 1960-ndatest kuni 1980-ndateni.

Vasakpoolne president Luiz Inácio Lula da Silva, kes asus ametisse uuesti sel aastal, alustas uute põliselanike reservaatide rajamist aprillis, seda pärast pausi tema paremäärmusliku eelkäija Jair Bolsonaro võimu ajal.

Bolsonaro survel avati kaitsealused põliselanike alad kaevandamisele ja tööstusele. Tema kohaselt kuulub reservaatidele liialt palju maad, moodustades riigi kogu territooriumist 11,6 protsenti ning see on «liiga palju maad liiga vähestele indiaanlastele».

Samas teadlased ütlevad, et põliselanikele nende maaõiguse tagamine on üks tõhusamaid viise, kuidas peatada Amazonase ja teiste vihmametsade hävitamist. Metsad on üks olulisemaid ressursse võitluses kliimamuutusega.