VENE-GRUUSIA SÕDA 15 ⟩ Gruusia-Vene sõja õppetunnid

Vene sõdurid 19. augustil 2008. aastal okupeeritud Senaki linnas Lääne-Gruusias. Foto: Umit Bektas/Reuters/Scanpix

Kuigi Venemaa ja Gruusia sõda 2008. aastal jääb mastaabilt kordades alla praegusele Ukraina sõjale, võib Venemaa tegevusest leida ühisjooni, millest on meilgi õppida.

Kuigi ametlikult peetakse Vene-Gruusia konflikti toimumise ajaks 7.–15. augustit 2008, oli tegu ühe Nõukogude Liidu lagunemise järel aset leidnud «külmutatud» konfliktiga. Nii Lõuna-Osseetias kui ka Abhaasias oli Gruusia kodusõda pidanud juba 1990ndate alguses. Tulemuseks oli nende kahe territooriumi lahkulöömine Gruusia keskvõimust ning Venemaa isevõetud rahuvalvekohustus kontrolljoontel. See aga tähendas, et mõlemad separatistlikud territooriumid langesid faktiliselt Venemaa kontrolli alla, mida Venemaa siis vajadusel ära kasutas, et Gruusiat ohjata.

Nii oligi Venemaa 2008. aasta augustiks enam kui 15 aastat nende kahe territooriumi julgeolekut taganud, lastes separatistidel toime panna provokatsioone kontrolljoontel ning kohalikel administratsioonidel läbi viia etnilist puhastamist.

Kuna Gruusias oli võimule tulnud läänemeelne valitsus eesotsas president Mihheil Saakašviliga, kes deklareeris kindlat soovi ühineda Euroopa Liiduga ja astuda NATOsse, ei sobinud Gruusia uus välispoliitika kokku Venemaa mõjualade poliitikaga ning kahe riigi vahelised suhted pingestusid sedavõrd, et mõlemad pooled hakkasid tegema ettevalmistusi sõjaks.