Venemaa saatis teele esimese Kuu-missiooni ligi 50 aasta jooksul

Raketi Sojuz-2.1b start Vostotšnõi kosmodroomilt. Foto: ROSCOSMOS/EPA/SCANPIX

Venemaa saatis täna teele esimese Kuu-maanduri pärast ligi 50-aastast vaheaega, lootes turgutada virelevat kosmosesektorit, mida muu hulgas on tabanud ka Ukraina sõjast tingitud sanktsioonid.

Maandur Luna-25 start on esimene Vene Kuu-missioon pärast 1976. aastat, mil toonane Nõukogude Liit oli kosmosevallutamise pioneer.

Rakett Luna-25-ga tõusis õhku Moskva aja järgi kell 2.10 Vostotšnõi kosmodroomilt, stardi edastas otsepildis Vene kosmoseagentuur Roskosmos.

Maandur peaks jõudma 16. augustiks 100 kilomeetri kõrgusele Kuu orbiidile ja maanduma 21. augustil Kuul Boguslawski kraatrist põhjas, ütles Roskosmos.

«Esimest korda ajaloos maandutakse Kuu lõunapoolusele. Seni on kõik maandunud ekvatoriaaltsooni,» lausus Roskosmose ametnik Aleksander Blohhin hiljutises intervjuus.

Maandur jääb Kuule aastaks ning selle ülesanne on koguda proove, analüüsida pinnast ning viia läbi pikaajalisi teaduslikke uuringuid, teatas kosmoseagentuur.

Tegemist on Venemaa uue kosmoseprogrammi esimese missiooniga. See viiakse läbi olukorras, kus Roskosmos on jäänud ilma Lääne partneritest ja pöördunud koostöösoovidega Hiina poole.

Vene kosmoseeksperdi Vitali Jegorovi sõnul on täna startinud missioon esimene nõukogude-järgsel Venemaal, mis püüab uurimisseadet mingile taevakehale viia.

«Suurim küsimus on: kas see suudab maanduda,» ütles Jegorov AFP-le ja rõhutas, et missioon on Venemaa jaoks väga tähtis.

President Vladimir Putin on tõotanud kosmoseprogrammi sanktsioonidest hoolimata jätkata ja osutanud, et NSVL saatis esimese inimese kosmosesse 1961. aastal, kui Ida-Lääne pinged olid haripunktis.