Prantsuse armeebaasi juurde Nigeris kogunes tuhandeid putši toetajaid

Nigeris 26. juulil riigipöördega võimu haaranud Kodumaa Kindlustamise Riikliku Nõukogu (CNSP) toetajad kogunesid reedel, 11. augustil pealinna Niamey lähedal asuva Prantsuse armeebaasi juurde. Foto: AFP / Scanpix

Tuhanded riigipöörde toetajad kogunesid reedel Nigeri pealinna Niamey äärelinnas asuva Prantsuse sõjaväebaasi juurde, ütlesid sündmuskohal viibinud AFP reporterid.

Meeleavaldajad hõikusid «maha Prantsusmaa, maha ECOWAS», viidates lühendiga Lääne-Aafrika riikide majandusühendusele, mis kiitis neljapäeval heaks sõjalise sekkumise Nigeris niipea kui võimalik.

Elevandiluuranniku president Alassane Ouattara ütles enne Abuja tippkohtumiselt lahkumist ajakirjanikele, et ECOWAS on sekkunud varem Libeerias, Sierra Leones, Gambias ja Guinea-Bissaus, kui riikide põhiseaduslikku korda ähvardati.

«Täna on meil Nigeris sarnane olukord ja ma tahan öelda, et ECOWAS ei saa sellega leppida,» ütles president.

Paljudel meeleavaldajatel olid käes Venemaa ja Nigeri riigilipud, oma toetust väljendati häälekalt riigi uuele sõjaväelise hunta juhile kindral Abdourahamane Tianile.

«Me sunnime prantslased lahkuma! ECOWAS ei ole sõltumatu, seda manipuleerib Prantsusmaa, on väline mõju,» ütles üks demonstrantidest Aziz Rabeh Ali, kes on üliõpilaste ühenduse liige.

Nigeri valitud president Mohamed Bazoum kukutati 26. juulil, kui võimu haarasid tema kaardiväelased.

Hunta käigu mõistsid hukka paljud teised Lääne-Aafrika riigid, ÜRO ja lääneriigid, sealhulgas Nigeri endine koloniaalvõim ja Bazoumi lähedane liitlane Prantsusmaa.

Vaenulik kogunemine Prantsuse suursaatkonna ees 30. juulil sundis Prantsusmaad oma kodanikke evakueerima.

Prantsusmaal on hetkel Nigeris umbes 1500 sõjaväelast, kes saadeti keskvõimule appi võitlema islamistide juba kaheksa aastat kestva verise ülestõusuga.

Suur osa neist sõdureist paikneb Niamey lähistel asuvas sõjaväebaasis, kompleksis, mida hallatakse ühiselt koos Nigeri relvajõududega.

Prantsusmaa tõmbas eelmisel aastal oma väed välja naaberriikidest Malist ja Burkina Fasost, mis samuti võitlevad džihadistide vastu. Prantsusmaa taolise otsuse põhjus peitus selles, et Pariisi võim muutus sealsetes riikides riigipöörded korraldanud sõjaväeliste huntade jaoks ebasoodsaks.