RAINER SAKS ⟩ Ukrainal ei jätku korralikke õhutõrjevahendeid kogu riigi katmiseks

Rainer Saks Foto: Konstantin Sednev

Hiljuti Ukrainale Saksamaa poolt juurde antud kaks Patriot süsteemi laskeseadeldist on küll abiks, kuid sellest kaugeltki ei piisa, kirjutab julgeolekuekspert Rainer Saks sotsiaalmeedias. 

Venemaa jätkab õhurünnakuid, üritades tabada Ukraina õhuväe paiknemist lääne Ukrainas. Eile rünnati nelja «Kinžall» tüüpi (ülehelikiiruse) raketiga Ivano Frankiijevskit. Üks rakett õnnestus alla tulistada, üks tabas elumaja linnas ning ülejäänud kahe tabamuse kohta andmeid avaldatud ei ole.

Ukrainal ei jätku korralikke õhutõrjevahendeid kogu riigi territooriumi katmiseks. Hiljuti Saksamaa poolt juurde antud kaks Patriot süsteemi laskeseadeldist on abiks, kuid sellest kaugeltki ei piisa. Viimase kuu aja raketirünnakud näitavad, et Venemaal on neid vahendeid üsnagi napilt alles jäänud ning seepärast ei ole suudetud nende rünnakutega enam Ukraina sõjalist võimet tuntuavalt mõjutada. Suur osa rakettidest on ära kulutatud lihtsalt linnade ja tsiviiltaristu pommitamiseks. Sellega aga ukrainlaste vastupanu tahet murda ei ole võimalik.

Lisaks korraldas Venemaa täna öösel väiksema mastaabiga rünnaku Iraani droonidega, aga selle tulemustest ei ole raportid veel ilmunud.

Eile toimus järjekordne droonirünnak Moskvale, seekordne plahvatus leidis aset juba kesklinnale lähemal. Vene ametnikud väidavad, et drooni võttis alla Vene õhukaitse. Ebameeldivaks Vene võimudele muudab selle kaasuse asjaolu, et droonist põhjustatud plahvatus jäi pildile ühelt sõudevõistlustelt tehtud otseülekandelt. See on kõigile nähtav kinnitus, et Vene ametnikud ei ole oma teadetes ausad ning pikapeale hakkavad sellised kaasused Venemaa elanikkonda järjest rohkem mõjutama.

Rinnetel ei ole olukord suuremas plaanis veel muutunud, kuid Ukraina pealetung lõunas on aktiviseerunud, märgib Saks.

- Svatove ja Severodonetski suunal üritab Venemaa korraldada suuremaid rünnakuid rindelõigu põhjaosas. Vene poole allikad väidavad, et on mõnes punktis oluliselt edenetud, Ukraina allikad räägivad rünnakute tõrjumisest. Võib arvata, et kohati käivad positsioonid käest kätte, aga suuremat edenemist Vene vägedel saavutada ei ole õnnestunud. Erinevad analüütikud pakuvad üsna sarnaselt, et Vene väed korraldavad siin pealetungi selleks, et kergendada oma vägede olukorda Bahmuti juures ning loodetakse, et Ukraina väejuhatus on sunnitud tooma siia suunale täiendavaid vägesid lõunast. Kui Vene armeel aga õnnestuks uuesti tungida Harkivi oblasti aladele ja hõivata mõni suurem asula, annaks see Venemaa juhtidele kindlasti poliitilist enesekindlust.

- Bahmuti juures korraldab Venemaa piirkonda toodud reservide toel suuremaid vastupealetunge ning üritab taastada viimaste nädalatega kaotatud positsioone. Võimalik, et väiksemaid positsioonimuudatusi ühte või teistpidi on toimunud, kuid üldiselt ei ole mõlema poole vägede paiknemine viimase kolme päeva jooksul muutunud

- Donetski ümbruses jätkuvad positsioonilahingud.

- Lõunarindel üritab Venemaa edutute vasturünnakutega oma positsioone hoida. Viimaste päevade jooksul on Ukraina rünnakud hakanud andma tulemusi, eelkõige Berdjanski ja Melitopoli suunal. Ukraina ei edasta oma edenemise kohta operatiivset ja täpset teavet, kuid ringelnud infobittide põhjal saab järeldada, et Urožaine (Berdjanski suund) ja Robotõne (Melitopoli suund) asulad on minemas Ukraina kontrolli alla. Lahingud mõlema asula territooriumil veel osaliselt jätkuvad, võimalik, et seal on mõned väiksemad Vene üksused ümber piiratud. See tähendab eelkõige, et Vene kaitsepositsioonid on lagunemas üsnagi olulises ulatuses ning tõenäoliselt on Vene väed kandnud märkimisväärseid kaotuseid. Mõlema asula piirkonnas olid kaitsetegevuses rakendatud tugevad üksused, keda samaväärsete reservidega on keerulisem asendada.

Dnepri läänekaldal on Ukraina viimastel päevadel märgatavalt tõstnud oma suurtükiväe rünnakute aktiivsust. Kõik kolm Ukraina vägede loodud sillapead püsivad ning käib nende laiendamine. Tegemist on eriüksuste operatsiooniga ning suuremaid üksuseid soomustehnikaga ei ole üle jõe toodud. Vene armeel napib selgelt reserve ja võimekaid üksuseid Ukraina sillapeade tõrjumiseks. Olukord võib muutuda Vene vägedele nende tagalas ohtlikus. Ukraina väed ei näi veel valmistuvat suuremaks jõe ületamise operatsiooniks. Kuid isegi väiksemate üksustega opereerides on võimalik oluliselt häirida Vene armee logisitikat ja tagalat lõunarindel.

Krimmis olid eile taas suuremad plahvatused poolsaare idaosas. Venemaa peatas taaskord liikluse Krimmi sillal. Ametlikud teated räägivad umbes kahekümne Ukraina drooni allatulistamisest, kuid sotsiaalmeedias levinud sõnumid viitavad ikkagi suurematele plahvatustele piirkonnas. Krimmist võime nüüdseks rääkida kui aktiivsest sõjatsoonist, mis on väga põhimõtteline muudatus võrreldes veel nelja kuu taguse olukorraga.

Rinnetel üritab Venemaa saada tagasi strateegilist initsiatiivi, korraldades Ukraina pealetungi nurjamiseks rünnakuid Põhja Donbassis. Närvide mäng. Venemaa väejuhatus näikse olevat võtnud päris suure riski, sest pealetungi takerdudes põhjas jäävad seal seotuks märkimisväärselt suured üksused, mida ei saa kasutada reservidena lõunarindel. Ukrainal peaks olema reservis veel suurem osa vastupealetungiks ette valmistatud vägesid. Kui nad suudavad lõunas lähimatel nädalatel oma edu arendada, võivad neile avaneda uued võimalused pealetungiks ka muudes lõikudes. Kui nende kaitse aga põhjas vastu ei pea, on olukord märksa keerulisem.