/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/08/14/15523107t1hf004.png)
Narjan-Mari ja Mezeni ringkonna piiskopi Iakovi õnnistamisel püstitas kümneliikmeline ekspeditsioon eelmisel nädalal Teravmägedel Pyramideni asulas suure puidust risti.
Piiskop Iakov on tuntud Vene geopoliitiliste ambitsioonide propageerimise poolest Arktikas, õnnistades sisse riigi kõige kaugemaid punkte polaaraladel.
Kunagi oli Pyramiden maailma kõige põhjapoolsem linn, kuid 25 aastat tagasi hüljatud paigast on nüüd saanud Nõukogude ekspansionismi pärandit illustreeriv kummituslinn.
Eelmisel nädalal käis seal aga kümneliikmeline seltskond, kes kandis mäkke seitsme meetri pikkuse risti. Seltskonda juhtis Ildar Neverov, kes juhatab Venemaa riiklikku söekaevandusettevõtet Arktikugol, mis vastutab Vene tegevuse eest Teravmärgedel, vahendab Barents Observer.
Neverovi eestvedamisel asetati mäeküljele igikeltsa sisse risti alus. Risti püstitamisel õnnistas selle sisse piiskop Iakov, nimetades selle Püha Georgi järgi. See ei ole ilmselt kokkusattumus, sest ristile oli asetatud oranž-must Georgi lint, mis on saanud Venemaa agressiivse imperialismi sümboliks.
«Maailma kõige põhjapoolsem õigeusu rist on püstitatud,» kirjutas Arktikugol sotsiaalmeediaplatvormile Vkontakte postitatud video juures.
Teises Arktikugoli avaldatud videos on näha püha vett kandvat piiskoppi ilmumas hotelli ülemisele rõdule ja kuulutamas: «Vene Pyramiden. Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen. Hurraa!»
Teravmägede kuberner oli üllatunud, kui Barents Observer pöördus kommentaaripalvega tema poole. «Keskkonnakaitseamet jätkab asjaga,» ütles kuberner Lars Fause lühiavalduses.
Norra Arktika ülikooli ajalooprofessori Kari Aga Myklebosti sõnul on Teravmägedel toimunu pretsedenditu.
Lisaks hiiglasliku risti püstitamisele Pyramidenisse juhatas Iakov ka tseremooniat Barentsburgis ning sõjamemoriaali juures Norra piirilinnas Kirkenesis.
«Vene õigeusu tseremoniaalne tuur, mis algab Barentsburgis ja Pyramidenis ning jätkub seejärel Kirkenesis, on enneolematu,» lausus Myklebost Barents Observerile.
«Tegu on osaga viimase kümne aasta Vene agressiivsest ajaloopoliitikast Norra suhtes, mille käigus on püstitatud Norrasse Vene õigeusu riste ja sõjamemoriaale ning kus tavalised mälestusüritused on täidetud sõjalis-patriootiliste ja õigeusu sümbolitega,» lisas professor.
«Putini all on ajaloost saanud tugevalt politiseeritud ala, mida Vene riik kasutab välismaiste geopoliitiliste ambitsioonide legitimeerimiseks ja kodus vaenlase kuvandi loomiseks. Me näeme seda kõige selgemalt Vene sõjas Ukrainas. Piiskopi mälestustuur Teravmägedele ja Kirkenesi on osa samast Kremli poliitikast, mis kasutab ajalugu Vene kohaloleku kuulutamiseks,» märkis Myklebost.
Neenetsimaal on piiskop õnnistanud Ukrainasse sõdima saadetud mehi, lisaks on ta õnnistuse andnud Vene sõjaväe relvadele, muuhulgas tuumalõhkepeadele.
Myklebosti sõnul on piiskopi Teravmägede külastusel tugev militaarne alatoon: «Samal ajal on tuur demonstratsioon Vene väidetavatest privileegidest ja õigustest Norra territooriumile nendel aladel ajaloolise kohalolu alusel.»