/nginx/o/2023/08/14/15523236t1h9fc3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/08/14/15523231t1h9800.jpg)
Kaks aastat Talibani võimu all on pööranud pea peale suure osa afgaanide elu, seejuures rängim on muutus naiste jaoks, kel USA toetatud režiimi all oli suhteline vabadus.
Islamiäärmusliku liikumise Taliban uuesti võimule kerkimine 15. augustil 2021 ning viimaste USA ja teiste liitlasriikide sõdurite lahkumine paari järgneva nädala jooksul täitis paljud kohalikud hirmuga, sest kõigil oli meeles rühmituse julm tõlgendus islamist ajal, mil Taliban kontrollis 1990. aastate teisel poolel ja aastatuhande vahetuse paiku esimest korda Afganistani.
30-aastase ettevõtja Arezo Osmani esmane reaktsioon oli samuti hirm ja kurbus. «Ma ei läinud oma toast kümme päeva välja, arvates, et minu jaoks on kõik läbi ja samamoodi ka kõigi teiste afgaanide jaoks,» rääkis naine, kes asutas 2021. aastal korduvkasutatavaid hügieenisidemeid tootva firma. «Kuid kui ma läksin välja ja nägin, et inimesed jätkasid tavalist elu, andis see mulle lootust ja ma ütlesin endale, et pean samuti siia jääma.»
Talibani võimuhaaramisest tuleneva ebakindluse tõttu sulges Osmani siiski ajutiselt oma ettevõtte, mis andis kõrghetkel tööd 80 naisele. Kui ta selle kaks kuud hiljem uuesti tööle pani, oli juba tegemist ühega vähestest firmadest, kus naised tohtisid edasi raha teenida. Islamiliikumine on tõrjunud naised kõigist valitsuse ja abiühenduste ametitest ning läinud kuul sulges ka ilusalongid, mis olid peaaegu et viimased kohad, kus naised said ise leiba teenida.
«Kohanesime tasapisi tingimustega ning õnneks saime tööd jätkata, kuna oleme tervishoius tegutsev ettevõte, nii et tunnen end nüüd hästi,» rääkis Osmani. Talibani võimude surve abi pakkuvatele valitsusvälistele organisatsioonidele tähendab aga, et tema toodetele jagub nüüd vähe ostjaid ja palgal õnnestub hoida vaid 35 naist.
«Praegu pole meil ei lepinguid ega ostjaid. Kui me ei suuda hügieenisidemeid müüa, on raske tööd jätkata, kuid üritame jalul püsida,» lausus kahe lapse emast ettevõtja, kes on otsustanud anda endast parima, et toetada kohalikke naisi. «Afganistanil ja meie ühiskonnal on vaja, et meiesugused inimesed jääks siia.»
Lõpp õpingutele
Paljud naised aga ei näe Talibani karmide piirangute tõttu endal riigis enam mingit tulevikku.
Äärmusvõimude otsus keelata tüdrukutele esmalt ligipääs keskkoolidele ja siis ülikoolidele võttis igasuguse tulevikuväljavaate 20-aastaselt arstitudengilt Hamasah Bawarilt, kes elab Põhja-Afganistanis Mazār-e Sharīfis. «Ülikoolide sulgemine oli laastav mitte ainult mulle, vaid kõigile mu kursusekaaslastele. Oleme murtud ja see on kõige kohutavam asi, mida suutsime ette kujutada, kuid see juhtus,» ütles neiu, kelle ema töötab algkooliõpetajana. Just algkooliharidusega peavad tüdrukud praegu Afganistanis piirduma.
Bawari sai enne Talibani võimuhaaramist praktikakoha kliinikus, kuid üsna varsti sulges valitsus selle. «Kuna ma tahan paremat tulevikku, pole mul muud valikut kui hariduse nimel Afganistanist lahkuda,» lisas ta.
Paljud naised aga ei näe Talibani karmide piirangute tõttu endal riigis enam mingit tulevikku.
Noore naise sõnul erineb elu praeguse rahvusvahelistelt tunnustamata Talibani režiimi all märkimisväärselt ajast, mil Afganistanis oli võimul USA toetatud valitsus. «Varem oli palju vabadust, praegu ei saa me isegi minna nautima Sinist mošeed (aedadest ümbritsetud kuulus pühapaik Mazār-e Sharīfis – toim). Enamik tegevusi on nüüd tüdrukutele ja naistele keelatud,» kirjeldas ta. «Mitte ainult mina, vaid kõik Afganistani tüdrukud ja naised tahavad oma vabadust tagasi.»
Talibani võimule naasmine on kärpinud järsult aastakümneid kestnud sõjast laastatud Afganistani jõudvat välisabi ning jätnud suure osa elanikest tõsisesse toidunappusesse: riigi enam kui 40 miljonist elanikust pole Maailma Toiduprogrammi andmeil piisavalt süüa enam kui 15 miljonil. Samas ÜRO arenguprogrammi viimase raporti järgi on majandus kokku varisenud ja ligi 85 protsenti rahvast elab vaesuses. Põllusaaki on laastanud põud ja tirtsud.
Rahu pakub lohutust
Kabulist põhjas paiknevas Parvāni provintsis väikest talu pidav Rahatullah Azizi on küll tänulik, et Talibani võimu all on lõppenud riigis sõjategevus, kuid mure pere ülal pidamise pärast kurnab tedagi.
«Inimesed ei osta enam eriti palju meie toodangut,» ütles 35-aastane kahe lapse isa, kes harib ühest hektarist pisut suuremat renditud maalappi. «Ma müüsin varem seitse kilo tomateid 200 afgaani [veidi enam kui 2 eurot] eest, kuid praegu saan selle eest ainult 80 afgaanit [86 senti].»
Varem kasvatas mees ka teravilja, kuid on sellest loobunud. «Nüüd jagub mul ainult söönuks saamiseks. Ma ei saa raha kõrvale panna,» lisas Azizi, kes kõige kiuste loodab, et tal õnnestub lapsed saata ülikooli, et neil oleks võimalik omandada haridust, millest ta ise ilma jäi.
/nginx/o/2023/08/14/15523237t1h064b.jpg)
23-aastase Lal Muhammadi jaoks on Talibani võimule naasmine tähendanud aga hoopis majandusliku kindluse kasvu. Ta liitus mässulise võitlejana islamirühmitusega neli aastat tagasi ja on nüüd Afganistani suuruselt teises linnas Kandahāris politseinik, teenides kuus umbes 12 000 afgaanit (130 eurot) ehk noormehe enda sõnul tema pere jaoks piisavalt.
«Minu unistus oli õppida ja teenida islamiemiraadi valitsuses. Ma jään selle juurde lõpuni välja,» lausus Muhammad, kasutades Talibani valitsuse pruugitavat nime riigivõimu kohta. «Jumal tänatud, et nad on tagasi.»
Talibani liikumine sai alguse just Afganistani lõunaosas asuvast Kandahārist ja rühmituse avalikkuse eest hoiduv liider Hibatullah Akhundzada kontrollib sealt poliitikat praegugi.
«Me oleme väga õnnelikud. Meil pole mingeid probleeme, pole ei sõda ega võitlemist,» rõõmustas Muhammad. «Me teenime emiraati ja meie rahvast.»