/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/07/12/15451076t1hf812.jpg)
NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi büroo juht Stian Jenssen kommenteeris täna Norras avalikul üritusel osaledes, et Ukraina alliansi-liikmesust võib arutada juhul, kui loobutakse osa territooriumist Venemaa kasuks.
NATO peasekretäri büroo juht: võimalik lahendus Ukraina liikmesuse küsimuses on alade loovutamine (27)
«Arvan, et lahendus võiks olla see, kui Ukraina loobub territooriumist ja saab vastutasuks NATO liikmesuse,» ütles Jenssen Norras täna hommikul julgeolekuteemalises paneeldiskussioonis osaledes, vastuseks Norra lehe Verdens Gang ajakirjaniku küsimusele.
Ta möönis, et arutelu võimaliku sõjajärgse staatuse kohta juba käib ning küsimusi territooriumi loovutamise kohta Venemaale tekitavad teised.
«Ma ei ütle, et see peab nii olema. Kuid see võib olla võimalik lahendus,» lisas Jenssen.
Ametniku sõnul kannab Venemaa sõjarindel tohutuid kaotusi ja tundub ebareaalne, et nad saavad endale uusi territooriume. Nüüd on pigem küsimus selles, mida Ukrainal õnnestub tagasi võtta, lisas ta.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ise kinnitas juulis pärast NATO tippkohtumist, et allianss esitab Ukrainale kutse liitumiseks, kui liitlased nõustuvad ja tingimused on täidetud ning liikmelisuse protsess liigub kaheastmelisest üheastmeliseks.
Vilniuse tippkohtumise kommünikee ütleb Ukraina tee kohta NATOsse järgmist: «Me toetame täielikult Ukraina õigust valida ise oma julgeolekukorraldus. Ukraina tulevik on NATOs. Me kinnitame veel kord 2008. aasta Bukaresti tippkohtumisel antud lubadust, et Ukraina saab NATO liikmeks, ning täna tunnistame, et Ukraina tee täieliku euroatlantilise integratsiooni suunas on jõudnud kaugemale vajadusest liikmesuse tegevuskava järele.»
Ukraina ametnikud mõistavad kommentaari hukka
Stoltenbergi kantselei ülema kommentaarile reageeris tuliselt Ukraina presidendi kantselei üks mõjukamaid ametnikke Mõhhailo Podoljak, kes pidas seda naeruväärseks.
/nginx/o/2023/05/08/15306676t1h961e.jpg)
«Kaubelda territooriumitega NATO vihmavarju jaoks? See on naeruväärne. See tähendab tahtlikult valida demokraatia kaotuse, ülemaailmse kriminaali heakskiitmise, Vene režiimi säilitamise, rahvusvahelise õiguse hävitamise ja järgmistele põlvkondadele sõja üleandmise,» säutsus Podoljak.
«Lõppude lõpuks, miks peaks Venemaa vabatahtlikult provokatsioonidest, hübriidrünnakutest ja tavalisest käitumisest kaotuseta loobuma? Kui Putin ei kanna hävitavat kaotust, siis poliitiline režiim Venemaal ei muutu, sõjakurjategijad ei saa karistust, sõda tuleb tagasi koos Venemaa isuga rohkema järele,» märkis Podoljak. «Katsed maailma korda säilitada ja nn «halba rahu» luua, olgem ausad, Putini võit ei too maailma rahu, vaid nii ebaausust kui ka sõda. See kehtib igasuguse uue «Euroopa jaotuse» korral, sealhulgas NATO vihmavarju all,» tõdes ta.
«Miks pakkuda välja stsenaarium olukorra külmutamiseks, mida soovib Venemaa, kui selle asemel mõelda relvatarnete kiirendamise peale? Mõrvareid ei tohi kohutavate järeleandmistega julgustada,» lõpetas Podoljak.
Ka Ukraina välisministeeriumi kõneisik Oleg Nikolenko võttis ühismeedias sõna, pidades Jensseni väljaöeldut «absoluutselt vastuvõetamatuks».
«Allianss, nagu ka Ukraina, eeldab alati, et territooriumitega ei kaubelda. NATO ametnike tahtlik või tahtmatu osalemine narratiivi loomises, nagu Ukraina oleks valmis territooriume loovutama, on Venemaale meeltmööda,» ütles Nikolenko.
«Selle asemel peaks euroatlantilise julgeoleku huvides olema läbirääkimised Ukraina võidu kiirendamiseks ning võimalikuks alliansi täieliku liikmelisuse saavutamiseks. Jätkuvalt oleme pühendunult tegemas koostööd NATO sekretariaadiga nende eesmärkide saavutamiseks.»