ESTCOY-18 JUURES IRAAGIS Hea meditsiin halvas kohas: kõrbesaapais tohtrid annavad patsientidele osariikide nimed

Punase nokatsiga kaptenmajor Greg Woelfel selgitamas kolleegidele, mis kaebused sellel õppusepatsiendil on.
Punase nokatsiga kaptenmajor Greg Woelfel selgitamas kolleegidele, mis kaebused sellel õppusepatsiendil on. Foto: Martin Hiir

Ühel leekiva päikesega pärastlõunahetkel kõlab üle Erbili õhuväebaasi paigutatud kõlaritest: «Õppus! Õppus! Õppus!», siis «Sisse tulev! Sisse tulev! Sisse tulev!» ning kohe seejärel: «Varjuge! Varjuge! Varjuge!»

See on üks kõige tüüpilisemaid baasikaitseharjutusi kohas, mida on ka päriselt korduvalt rakettide ja droonidega rünnatud. Erinevalt tuletõrjeõppusest mõnes Tallinna kontoris ei jää aga keegi kalasilmselt edasi senisele kohale, vaid inimesed haaravad oma kiivrid, kuulivestid ja relvad ning jooksevad varjenditesse.

Peagi selgub ka põhjus, miks eestlaste Camp Bulldogi administratiivalal seisab tabel, kuhu iga mees ja naine peab märkima, kus ta parajasti toimetab. See aitab inimesed segastes olukordades üles leida, ka juhul, kui nad lebavad viga saanuna kusagil telkide vahel.

Ilmneb, et seekordses «raketirünnakus» sai viga päris mitu eestlast. Kui algab triaaž, kantakse Eesti medõe ja jaomeedikute ette järjest veriseid ja rebitud riietega võitlejaid, kellele vaja kiirelt esmaabi anda ja täita lahingumeditsiinis kasutusel olevad kaardid patsiendi seisundi kohta.

Tagasi üles