:format(webp)/nginx/o/2023/08/17/15528882t1head9.jpg)
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) avas täna oma ajaloo esimese rahvameditsiinile pühendatud tippkohtumise, öeldes, et selle eesmärk on koguda tõendeid ja andmestikku selliste ravimisviiside ohutuks kasutamiseks.
WHO peab oma esimese rahvameditsiini tippkohtumise
Rahvameditsiin on maailmas miljonite inimeste puhul esimene, mille poole häda korral pöördutakse, märkis WHO.
Kohtumine Indias toob kokku seadusandjaid ja teadlasi, kelle eesmärk on mobiliseerida poliitiline kohustuse võtmine tõenditel tugineva tegevuskavaga.
«WHO töötab, et koguda tõendeid ja andmeid, teavitamaks poliitikatest, standarditest ja reeglistikest rahvameditsiini ohutu, kuluefektiivse ja õiglase kasutuse jaoks,» ütles WHO juht Tedros Adhanom Ghebreyesus tippkohtumise avakõnes.
Rahvameditsiin võib olla aseaine tervishoiule «ligipääsemise aukude» tarbeks, kuid sel on väärtus vaid sel juhul, kui seda kasutatakse «asjakohaselt, tõhusalt ja, üle kõige, ohutult, tuginedes uusimatele teaduslikele tõenditele», ütles Tedros varem.
WHO sattus aga veebis kriitikute tule alla, kes süüdistasid seda teadusliku valideerimise pakkumises pseudoteadusele.
Kaks päeva kestev WHO rahvameditsiini üleilmne tippkohtumine leiab aset paralleelselt riikide ühenduse G20 terviseministrite kohtumisega Indias Gandhinagaris.
«Me peame vaatama otsa äärmiselt tähtsale päriselu faktile, et rahvameditsiini kasutatakse laialdaselt,» ütles Nobeli preemia laureaat ja WHO teadusnõukogu esimees Harold Varmus tippkohtumisel videosilla vahendusel.
Tema sõnul on ülimalt oluline teada, millest rahvameditsiin üldse koosneb ja miks mõnel juhul see toimib ning, veelgi tähtsamana tuleb mõista ja välja selgitada, millistel juhtudel rahvameditsiin ei toimi.
Tippkohtumisest loodetakse teha püsivat üritust. Mullu avati Indias Gujarati osariigi WHO rahvameditsiini üleilmne keskus.
Kuigi rahvameditsiini kasutatakse ulatuslikult mitmel pool maailmas, siis selle suhtes ollakse siin-seal ka erakordselt kriitilised.
WHO 194 liikmesriigist tunnistas 170 rahvameditsiini ja täiendmeditsiini kasutamist alates 2018. aastast, kuid vaid 124 teatas, et taimepõhiste ravimite jaoks on neil seadustik.
«Looduslik ei tähenda alati ohutut ning sajanditepikkune kasutus ei ole garantii tõhususele, seega, tuleb rakendada teaduslikku meetodit ja protsessi pakkumaks nõutavat ranget tõestust,» märkis WHO.
Praegu kasutatavatest heakskiidetud farmatseutilistest ravimitest moodustavad looduslikul baasil toodetud ravimid umbes 40 protsenti, selgub WHO statistikast.