VENE KOSMOSEAGENTUUR ⟩ Luna-25 kukkus Kuu pinnale puruks

Kosmosesondi missiooni algus. Foto: Roscosmos State Space Corporatio/SCANPIX

Kosmosesond Luna-25 kukkus pärast intsidenti maandumiseelsete manööverduste ajal Kuu pinnale, teatas Vene kosmoseagentuur Roskosmos täna.

Luna-25 oli Venemaa esimene missioon Kuule ligi 50 aasta jooksul.

Side sondiga katkes laupäeval kell 14.57 Moskva aja järgi, teatas Roskosmos. Esialgsetel andmetel «lakkas sond pärast kokkupõrget Kuu pinnaga eksisteerimast», lisas agentuur. «19. ja 20. augustil rakendatud meetmed sondi asukoha tuvastamiseks ja kontakti saamiseks olid edutud.»

Roskosmos teatas, et korraldab õnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks uurimise, kuid ei avaldanud, millised tehnilised probleemid võisid sondi allakukkumise põhjustada.

Moskva lootis Luna-25-ga taastada sõltumatu uurimisprogrammi Kuul ning ehitada nõukogude-aegsele Luna programmile jätku, et näidata, kuidas vaatamata rahalistele raskustele, korruptsiooniskandaalidele kosmoseprogrammi juures ning üha suurenevale isoleeritusele Läänest on ikkagi võimalik taevastesse kõrgustesse edukalt pürgida.

Venelaste 800-kilogrammine sond pidanuks esmakordselt ajaloos maanduma Kuu lõunapoolusel ning jõudma pehme maandumiseni esmaspäeval.

Viimati üritas Venemaa taevakehal maandumist 1989. aastal, kui Marsi kuude uurimiseks mõeldud Nõukogude Liidu sondi Phobos-2 tabas pardaarvuti rike.

Roskosmose juht Juri Borissov pidas ka seekordset missiooni «riskantseks» ning ütles juunis president Vladimir Putinile, et õnnestumise tõenäosus on «umbes 70 protsenti».

Luna-25 oli jõudnud edukalt Kuu orbiidile kolmapäeval, kuhu ta jõudis Venemaa Kaug-Idas asuvalt Vostotšnõi kosmodroomilt.

Luna-25 pidi jääma Kuule aastaks, et koguda pinnaseproove ja otsida vee olemasolu. Vesi on koostisosa, mida entusiastide lootusel võiks saada kasutada raketikütuse valmistamiseks tulevaste startide tarbeks ning mis toetaks võimalike kolooniate loomist Kuu pinnale.

Kaamerad sondi peal tegid fotosid Kuu pinnast.

Kahtlused püsivad seoses Venemaa kauase kosmosekoostöö jätkumise üle Läänega, kuna ollakse Ukraina sõjas teine teisel pool leeris.

Kuigi Venemaa on öelnud, et kavatseb osaleda Rahvusvahelise Kosmosejaama (ISS) programmis kuni 2028. aastani, siis Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) loobus plaanist teha Moskvaga Kuu- ja Marsi-missioonidel koostööd.

Moskval õnnestus viimati edukalt maandada Kuule sond Luna-24 aastal 1976, misjärel otsustati muuta kurssi ning liiguti Kuu uurimisest edasi Veenuse missiooni ettevalmistamiseni ja ka kosmosejaama Mir ehitamisele.

Luna-25 edukas maandumine Kuul sillutanuks tee uute Vene Kuu-missioonideni, seda ajal, mil nii India kui Hiina lennutavad oma sonde taevakeha uurima ning Ühendriigid naasevad mehitatud missioonide juurde.

India konkureeriv kosmosesond Chandrayaan-3 sisenes Kuu orbiidile varem augustis ning loodab samuti maanduda selle lõunapoolusele.

Varem on vaid Venemaa, USA ja Hiina suutnud sooritada õnnestunud maandumise Kuul.