:format(webp)/nginx/o/2017/03/21/6477779t1h61f7.jpg)
Edasi läheb veelgi raskemaks, ütles Ukraina sõja lõunarindel Vene armee esimese kaitseliini läbimurdmisel osalenud Ukraina ohvitser.
«See on nagu arvutimängus. Iga järgmine tase on raskem,» rääkis Postimehele 128. brigaadi ühe pataljoni ülema asetäitja kapten Rinat (34). «Veel raskem, kõvasti raskem [on edasi tungida]. Nii kaua, kuni me murdsime läbi [esimesest liinist], said nood aru ja kaevusid veel kõvemini sisse. Neil oli aega.»
Territoriaalkaitse (meie mõistes Kaitseliidu – toim) brigaad, kus sõdib Rinat, on osalenud pealetungil lõunarindel algusest peale. Rinati pataljon pidas lahinguid Berdjanski suunal, Donetski ja Zaporižžja oblasti ristumiskohal. Juuni lõpus vabastas tema brigaad Rivnopili asula. Praegu on brigaad toodud rinde taha täiendamisele. Postimees rääkis Rinatiga üksuse õppusel.
:format(webp)/nginx/o/2023/08/21/15537755t1h417a.jpg)
Rinati sõnul ootavad Ukraina vägesid ka Vene teise kaitseliini ees miiniväljad ning lisaks tugevamad tulepesad ja tugipunktid kui esimesel liinil. «Nad on ehitanud need tõsiselt tugevad: paksudest kasepalkidest, mullaga kaetud. Kõik nagu vanades nõukogudeaegsetes sõjafilmides,» rääkis Rinat.
Tema hinnangul ei vasta tõele arvamus, et teisel liinil ootavad ukrainlasi viletsamad Vene üksused kui esimesel liinil. Pigem on Rinati meelest just vastupidi.
«Kaitse on neil ju ešelonide põhimõttel. Hävitad ühe pataljoni, aga selle järel seisab juba järgmine ja reeglina tugevam,» rääkis Ukraina ohvitser. «Nad on ju kõige sitemad [üksused] pannud kõige ette. Tõsised üksused on taga. Need ei lase esimestel taganeda, tegutsevad nagu tõkkesalgad, ja ise on tugevamad ning puhanumad kui meie. Meie jõuame nendeni juba kurnatutena.»
/nginx/o/2023/08/21/15537757t1h4fd0.jpg)
USA mõttekoda ISW, mis avaldab iga päev põhjalikke analüüse, tsiteeris reedel Ukraina armee erupolkovnikut Petro Tšernikut, kes kirjeldas Vene armee kaitseliine lõunarindel. Esimene liin, mida Ukraina armee on juba ületamas, koosneb peamiselt kilomeetrite viisi miiniväljadest. Teisele liinile on koondatud kogu suurtükiväe tulejõud ja seal on Vene armeel suurem kontsetratsioon elavjõudu ja tehnikat. Kolmas liin on peamiselt tagavarapositsioonid, kus hoitakse ka suuremat osa ressursse.
Rinat kirjeldas värvikalt venelaste kaevikuid esimesel liinil, mida nende üksus vallutas. Kaevikud olid kapitaalsed, vähemalt kaks meetrit sügavad ning kaevikuseintesse olid kaevatud korralikud pesad elamiseks.
«Nad mitte lihtsalt ei kaevanud neid, vaid nad kaevasid neid endale elamiseks,» rääkis Rinat. «Seal (pesades) olid neil voodid. Kaevikutesse olid ehitatud lausa väikesed barakid. Neil olid seal sead, kanad. Tulime, aga seal kanad munevad!»
Rinat lisas: «Ma saan aru nii, et nad (Vene sõdurid) viidi sisse ja öeldi, et kõik, siia te jääte. Ilmselt said nad ise ka aru, et nad siit enam [elavatena] tagasi ei lähe. Sinna nad ka jäid. Meie vene laipu kaevikutest ära ei vii, meil pole aega ja meil neist ka ükskõik. Käigu nad kõik persse!»
:format(webp)/nginx/o/2023/08/21/15537759t1h01ea.jpg)
Vene kaevikutest sai Rinati üksus kõvasti oma lahingumoona varusid täiendada. «Moona oli neil kõriauguni! Me oleme saanud nende positsioonidelt nii palju moona, et oleme selles mõttes õitsele löönud,» ütles ta naerdes.
«Ma ei saa aru, miks sanktsioonid ei tööta,» lisas ta kergelt ägestudes. «Nagu nad tootsid, nii toodavad edasi ja veel rohkemgi. Ja nagu elasid, nii elavad sama hästi.»
Rinat lõpetas kohe naermise, kui ta hakkas rääkima ukrainlaste rünnakust.
Rünnak on ohvitser Rinati sõnul sõduritele reeglina väga kurnav. «Me ka väsime. Võita tagasi kümme kilomeetrit – üksus on täiesti läbi,» rääkis ta. «Täiesti persses kui läbi. 15 päeva pealetungi ja üksus on jumala tühi, sõdurid lihtsalt ei suuda enam.»
Vaata videost, kuidas 128. brigaadi sõdurid harjutavad polügoonil rünnakule minekut. Videol imiteeritakse Vene suurtükkide rünnakut.
Rünnakuoperatsioonidest tuleb sõduritel ka moraalselt taastuda. Kaaslaste hukkumine mõjub tema sõnul sõduritele alati raskelt. «Kui näed surma, siis saad ju kohe aru, et sa ise ka ei pruugi enam kunagi oma naist ja lapsi näha,» ütles Rinat. «Siis on vaja aega, et vaimu koguda ja taastuda.»
13 aastat Ukraina armees teeninud Rinat rääkis Postimehele lähemalt, kuidas ta valmistab oma sõdureid ette rünnakule minema.
Ta rõhutas, et kõige tähtsam on alati lahinguülesannet täita, teisel kohal on säästa sõdurite elusid selle täitmisel.
«Ründele minnes peaks ülekaal olema vastasega võrreldes minimaalselt 3:1, aga parem oleks 5:1. Meie puhul, kus venelastel on elavjõudu ja tehnikat rohkem, peame olema kavalamad,» ütles Rinat.
/nginx/o/2023/08/21/15537762t1h5f0f.jpg)
Esiteks tuleb põhjalikult läbi töötada kõik võimalikud stsenaariumid rünnakul. «Kindral Zalužnõi on meile selles eeskujuks, ta teeb seda sitaks hästi,» ütles Rinat. «Annaks jumal talle tervist!» Zalužnõi on Ukraina armee ülemjuhataja.
Rünnakule eelneb põhjalik drooniluure, et võimalikult täpselt teada saada, kus on Vene sõdurite positsioonid ja kus seisab rasketehnika. Seejärel võtavad ukrainlased need kohad suurtüki- ja miinipildujate tule alla.
«Droonidega otsime, kus neil on kaitses nõrk koht või üritame välja selgitada, kus saame raskerelvade tulega nende taganemisteed läbi lõigata,» rääkis Rinat. «Siis neid hoitakse tule all nii kaua, kuni nad väsivad, ära minna nad enam ei saa, varusid juurde tuua samuti mitte. Siis ründame.»
/nginx/o/2023/08/21/15537763t1h7d1f.jpg)
Tähtis on sõdurid rünnakuks psühholoogiliselt ette valmistada.
«Meil on kõik väga väsinud ja meil on muidugi ka hirm,» nentis kapten Rinat. «Aga on selline asi nagu iseloom. Sõdurid võivad kuskil omaette ka nutta, aga nad ikka lähevad.»
Komandöri eeskuju on rünnakul väga oluline.
«Tähtis on see alfa[isane], kes viib teisi enda järel,» ütles Rinat. «Sõdurid võivad olla väsinud, surmani hirmunud, enam ei suuda, kuid kui alfa läheb edasi, lähevad nemad ka.»
/nginx/o/2023/08/21/15537765t1h3430.jpg)
«Ma olen ise niimoodi mehi rünnakule viinud – kui mina lähen ees, siis nemad tulevad järgi igal juhul,» lisas pataljoni asekomandör, kelle esimene laps sündis eelmisel aastal kolmandal sõjakuul. Ta on näinud teda täpselt üks kord.
Rinati sõnul on tähtis enne rünnakule minekut teha igale üksuse sõdurile tema konkreetne ülesanne sammhaaval selgeks, et iga sõdur teaks üldist eesmärki ja igaühe rolli selle saavutamisel.
«See aitab psühholoogiliselt rohkem kui mingi õõnes patriootlik jutt ja karjumine stiilis «Edasi, minu järel!»,» väitis Rinat. «Kui sõdur teab täpselt, kuidas igas olukorras käituda, siis ta ongi lahinguks psühholoogiliselt valmis. Kui ta teab, kes tuleb ülema asemele, kui see langeb jne.»
/nginx/o/2023/08/21/15537766t1h8c34.jpg)
Palju loeb sõduri ettevalmistus. «Rünnakul on sinu ettevalmistus vaenlase sõduri ettevalmistuse vastu. Kui tulistad hästi, siis juba tunned ennast kindlamalt,» lausus Rinat.
Lennukite toetuse puudumine rünnakule minnes Rinati pealtnäha ei morjendanud. «Kui pole, siis pole, meie täidame meile seatud ülesandeid sellega, mis meil on. Me ei aruta siin käske,» lausus ta.