Eesti piiri taga loodavat kuberneriarmeed ümbritseb näitemängu hõng

Kurski oblasti n-ö rahvamaleva liikmed augusti alguses relvadega poseerimas. Foto: Kurski Oblasti Kuberneri Telegrami Kanal

Wagneri palgasõdurite kadumine Ukraina rindelt langes kokku n-ö eraarmeede loomisega Venemaa kuberneride alluvuses, sealhulgas Eestiga piirnevates oblastites.

Selle kuu hakul kirjutas Vene president Vladimir Putin alla seadusele, mis lubab «spetsialiseerunud ettevõtete» ehk kuberneride kontrolli all olevate sõjafirmade loomist. N-ö kuberneripolkude volitused hõlmavad õiguskaitseorganite ja sõjaväevõimude abistamist avaliku korra ja julgeoleku tagamisel, Vene riigipiiri kaitsmisel ning «võitlust välisriikide diversiooni- ja luureformatsiooni ning ebaseaduslike relvastatud formatsioonidega».

Juba enne, kui Putin plaani heaks kiitis, teatas Kurski oblasti kuberner Roman Starovoit esimese relvapartii üleandmisest uutele rühmadele. Lavastatud videos rääkis ta, et Kurski oblasti n-ö rahvamalev, kuhu on registreerunud juba 3000 inimest, vajab toetust. Samal ajal jagasid mehed, kelle suurt kõhtu kamuflaaž vaevu varjas, kaadris üksteisele relvi. Ühel püssiraual oli kiri Saiga-MK: tegemist on lühikese vintrauaga jahipüssiga, mis sai populaarseks 1990. aastatel, kui Venemaal olid aktiivsed kuritegeliku maailma esindajate eraarmeed.