INTERVJUU ⟩ Pagulasameti Põhja- ja Baltimaade esinduse juht Annika Sandlund: Venemaalt põgenevate inimeste arv hakkab tõusma

Ukrainast saabunud põgenikud, kes jõudsid Poolasse Przemyśli raudteejaama Odessast, 5. aprillil 2023. aastal. 75 protsenti Eestisse jõudnud ukraina põgenikest on naised ja lapsed. Foto: WOJTEK RADWANSKI/AFP/Scanpix

Peame olema valmis, et sõda Ukrainas ei lõpe niipea ja Venemaalt saabuvate rahvusvahelist kaitset otsivate inimeste arv hakkab suurenema, ütles Postimehele ÜRO pagulasameti Põhja- ja Baltimaade esinduse juht Annika Sandlund.

Balti riigid on teinud põgenike vastuvõtmisel märkimisväärselt head tööd, hindab möödunud nädala keskel Eestist külastanud Sandlund.

Milliseid rändetrende oskate Balti- ja Põhjamaadele mõeldes ette näha?

Meie piirkonda puudutab jätkuvalt enim see, mis toimub Ukrainas.

Peab olema valmis stsenaariumiks, et sõda ei lõpe niipea. Seega ennustame, et ukrainlaste lahkumine Ukrainast püsib edaspidi praegusel tasemel, ent arvestada tuleb, et nad ei viibi kodust eemal ajutiselt, vaid jäävad meie piirkonda püsivamalt elama.

Eestisse saabub praegu ligi sada ukrainlast päevas (kuna Schengeni riikide vahel piirikontrolli ei ole, siis näitab see arv Venemaa kaudu Eestisse saabunud ukrainlasi – toim). Kõigist Eestisse jõudnutest taotleb pool Ukraina põgenikest ajutist kaitset siin ja ülejäänud liiguvad tõenäoliselt edasi.

Lisaks me ennustame, et ka Venemaalt meie regiooni saabuvate piiriületajate arv hakkab tõusma, sest suureneb tagakiusamiste tõttu rahvusvahelist kaitset otsivate venelaste hulk.

Üleilmselt oleme viimase kahe aasta jooksul näinud suurt inimeste liikumist. 110 miljonit inimest ei ela enam oma päritoluriigis. Sel aastal kasvas näiteks märkimisväärselt ka väljaränne Sudaanist.