AK ⟩ Läti maadleb Vene kodanike elamislubade probleemiga

Läti keele õppimisega on Vene kodanikel kibekiire, keele­eksamil põrunuid ähvardab septembrist elamisloast ilmajäämine. Foto: Jānis Laizāns

Pärast 2022. oktoobri parlamendivalimisi ja seimi otsust nõuda Läti keele oskust Venemaa kodanikelt jätkub Lätis võitlus okupatsiooni tagajärgedega ning avaldusi teevad nii Läti vaenlased kui ka partnerid. Seimi 13. koosseisu enamus otsustas mullu 22. septembril, et Venemaa kodanikud ei saa jääda privilegeeritud olukorda ning alalise elamisloa tarvis peavad ka nemad tegema läti keele eksami.

Valimiseelsel ajal ei tekitanud see suuri vaidlusi, sest valijail oli tähtsamaidki teemasid, mille üle arutada. Seimi 14. koosseis on iseseisvuse taastamise järel kõige populistlikum. Lisaks teatas siseminister Māris Kučinskis (Ühinenud Nimekiri) selle aasta 13. veebruaril, et 10 000 vene kodanikku, kel tuleb 2023. aasta septembriks sooritada läti keele eksam A2 tasemel, peavad saama ajapikendust, sest nad ei suuda seda õigeaegselt teha.

Ajal, kui toimuvad konsultatsioonid uue valitsuse koosseisu üle, on siseministri avaldused kütnud kirgi eriti parempoolsete erakondade seas. Oma pahameelt on võimaliku ajapikenduse suhtes näidanud nii seimi rahvusliku julgeoleku komitee juht Jānis Dombrava (Rahvuslik Allianss) kui ka teised erakonna Rahvuslik Allianss liikmed, sest just nemad olid vastava seaduse autorid 2021. aastal.