Türgi ei näe alternatiivi algsele Musta mere viljaleppele
Türgi ei näe alternatiivi Ukraina ja Venemaa algsele viljaleppele, mis võimaldas Ukrainal eksportida teravilja oma Musta mere sadamate kaudu, rõhutas eile Türgi välisminister Hakan Fidan.
«Me teame, et otsitakse alternatiivseid marsruute (viljatarneteks), kuid me ei näe alternatiivi algsele algatusele, kuna need (võimalikud uued teed) kätkevad ohte,» ütles ta Kiievis ajakirjanikele.
Viljalepe sõlmiti Istanbulis 22. juulil 2022. aastal. ÜRO, Venemaa, Türgi ja Ukraina allkirjastasid kaks dokumenti - koridori loomise kohta teravilja ekspordiks kolmest Ukraina sadamast (Tšornomorski, Odessa ja Pivdennõi) ning Vene toiduainete ja väetiseekspordilt tõkete kõrvaldamise kohta.
Algatust pikendati 2022. aasta novembris 120 päeva võrra, tänavu märtsini, seejärel veel kaks korda kaheks kuuks. 17. juulil Moskva viljalepet ei pikendanud ja saatis oma vastuväited Ankarale, Kiievile ja maailmaorganisatsioonile.
Viljalepe võimaldas eksportida rohkem kui 32 miljonit tonni Ukraina teravilja, tuues leevendust kriitilise toidupuuduses riikidele nagu Afganistan, Sudaan, Jeemen jt.
Venemaa hoiatas pärast leppest lahkumist, et võib rünnata kõiki laevu, mis suunduvad Ukraina Musta mere sadamatesse või väljuvad neist.
Ukraina saatis sel kuul ühe kaubalaeva Istanbuli, et testida alternatiivset marsruuti, mida USA väidetavalt toetab.
See reis ei sisenenud kordagi rahvusvahelistesse vetesse, vaid kulges läbi NATO liikmete Rumeenia ja Bulgaaria vete enne jõudmist Türki.
Wall Street Journal kirjutas, et alternatiivne marsruut keskendub Musta mere sadamate asemel Ukraina Doonau jõe sadamale.
Kuid Fidan, kes kohtus reedel Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, rõhutas, et Ankara on keskendunud algse kokkuleppe elustamisele.
«Selle algatuse taaselustamine on Türgi prioriteet,» ütles ta.
Zelenskõi tervitas «tähtsat kohtumist» Fidaniga.
«Me arutasime ka olukorda, mis on esile kerkinud Venemaa nurjatute rünnakute tõttu viljaekspordile Musta mere regioonis,» ütles ta oma Telegrami kanalis.
Zelenskõi süüdistas Venemaad «kalkuleeritud rünnakutes», mill eesmärk on tekitada kriise maailma eri piirkondades.
Viimastel nädalatel on Moskva rünnanud ka Ukraina taristut Musta mere äärses Odessa sadamas ning Doonau jõe sadamates.
Ukraina peaminister Denõss Šmõhal märkis omakorda, et jutuajamine Fidaniga hõlmas «meie kaubandus- ja majanduskoostöö hoogustamist, Ukraina tulevast ülesehitamist, samuti teisi ühisprojekte, mis on meie riikide jaoks paljulubavad».
NATO liige Türgi on suutnud kogu sõja vältel hoida sõbralikke suhteid nii Ukraina kui ka Venemaaga.
Ankara ei ole ühinenud Venemaale kehtestatud lääne sanktsioonidega, kuid on tarninud Ukrainale relvastust.