/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
Ukrainas käiva sõja viimase 12 kuu jooksul moodustasid Wagneri eraarmee palgasõdurid umbes kolmandiku kõigist lahingus tapetud Vene sõduritest, selgub BBC analüüsist.
BBC ja Mediazona ühes vabatahtlikest koosneva meeskonnaga on pidanud täiemahulise sõja algusest alates arvet tapetud Vene sõdurite osas, tuginedes selleks avatud allikatele.
2022. aasta 1. augustist selle aasta 1. augustini on kindlaks tehtud 8338 wagnerlase hukkumine Ukrainas. Kokku on Vene vägede kaotused samal perioodil 23 806 inimest, mis tähendab, et iga kolmas kinnitatud tapetud sõdur on olnud wagnerlane.
Tegelik tapetud palgasõdurite arv on palju suurem, kuid BBC avaldab ainult andmeid, mida on võimalik kinnitada avatud allikate põhjal.
Wagneri eraarmee endise juhi Jevgeni Prigožini intervjuu kinnitab BBC ja Mediazona andmeid. Selle aasta maikuu lõpus hindas Prigožin, et ainuüksi lahingutes Bahmuti pärast on tapetud 20 000 wagnerlast.
Liitumine sõjategevusega
Wagneri eraarmee liitus sõjategevusega vaid mõni nädal pärast 24. veebruari invasiooni 2022. aastal. Prigožini väitel «kutsuti neid sõtta» 2022. aasta märtsi keskpaigas.
Sel ajal sai selgeks, et Wagnerile ei piisa senisest palgasõdurite hulgast ja vaja on palju rohkem võitlejaid. Sotsiaalmeedias algas aktiivne värbamiskampaania ja uusi liikmeid võeti vastu värbamistingimusi tugevalt alandades.
Enne 2022. aasta veebruarit võeti Wagneri ridadesse ainult neid venemaalasi, kes olid sündinud Venemaal enne 2014. aastal seatud piire. Eraarmeesse pääsemiseks oli vaja sooritada füüsiline test, valedetektori test, samuti pidi kandidaatidel olema puhas kriminaalregister ja nad ei tohtinud olla riigile võlgu.
Pärast täiemahulise sõja algust aga värbamisreegleid muudeti: eraarmeesse võis pääseda võlgadega, Donetski või Luhanski isehakanud rahvavabariikide passiga või annekteeritud Krimmi elamisloaga. Lisaks võeti palgale neid, kes olid teistest palgaarmeedest vallandatud. Füüsilised testid kaotati üldse.
Wagneri allikate sõnul üritas eraarmee sõja alguses säästa oma kogenumaid liikmeid ja saatis missioonidele vastvärvatud võitlejaid.
/nginx/o/2023/09/01/15563611t1h162d.jpg)
Wagnerlaste esimene ülesanne 2022. aasta kevadel oli vallutada strateegilise tähtsusega Popasna linn Luhanski oblastis. Eraarmee veetis kaks kuud Ukraina kaitseliine rünnates, kandes sealjuures raskeid kaotusi.
BBC-l ja Mediazonal ei ole täpseid andmeid tol perioodil hukkunud wagnerlaste kohta. Venemaa infoväljas kehtis toona Wagner Grupi mainimise keeld ja kremlimeelsed väljaanded kirjutasid kas «vabatahtlike» langemisest või vaikisid Wagnerist täielikult 2022. aasta suveni.
BBC hinnangul on Popasna all tapetud Wagneri võitlejad kirjas Vene regulaararmee sõduritena, kelle kuuluvus ei ole teada. BBC kategoorias on praegu selliseid isikuid 7391.
Vanglatest värbamise algus
Kantud kaotuste korvamiseks alustas Prigožin 2022. aasta juunis värbamist Venemaa karistuskolooniatest. Vangidele lubati vabadust, kui nad suudavad kuus kuud rindel vastu pidada.
Sõtta saadeti kümneid tuhandeid kinnipeetavaid, kelle enda tunnistuste kohaselt toimetati nad 10–14 päeva kestva väljaõppe järel otse rindele.
Vene vanglaameti andmetele tuginedes järeldas Mediazona, et ainuüksi 2022. aasta septembris ja oktoobris vähenes Vene vanglate täituvus 23 000 inimese võrra.
Vene vanglaameti andmetele tuginedes järeldas Mediazona, et ainuüksi 2022. aasta septembris ja oktoobris vähenes Vene vanglate täituvus 23 000 inimese võrra.
Jaanuaris hindas USA luure värvatud wagnerlaste arvuks 40 000. Hiljem ütles Prigožin, et oli värvanud 50 000 vangi. Arvestades kaotuste üldist dünaamikat, sai kinnipeetavatest 2022. aasta lõpus ja 2023. aasta alguses Vene sõjamasina peamine jõud.
Sellesse gruppi ei kuulunud ainult venelased, vaid ka sajad välismaalased, kes kandsid karistust Venemaa vanglates.
Wagnerlaste ülesandeks sai nüüd vallutada Soledar ja luua sillapea Bahmuti ründamiseks. Samal ajal kui eraarmee tungis läbi Donetski oblasti, hakkasid Venemaa lõuna- ja lääneosas tekkima suured kalmistud, mis olid eraldatud spetsiaalselt vangidele.
/nginx/o/2023/09/01/15563608t1h25d0.jpg)
Praeguseks on Venemaal sääraseid kalmistuid seitse, kaheksas paikneb Luhanski oblasti okupeeritud territooriumil. Igaühes neist surnuaedadest on mitukümmend kuni seitsesada hauda.
Prigožini sõnul maeti neile kalmistutele ainult need, kes ei andnud üles oma lähedaste kontakte ja teist eelistatavat matmispaika. Tegelikkuses maeti sadu Wagneri võitlejaid nende lähedasi teavitamata. Üle saja inimese on leidnud oma hukkunud lähedase haua sellest internetis fotot nähes.
Bahmuti hakklihamasin
Surmatunnistuste ja hauatähiste info kohaselt hakkasid wagnerlased kandma kõige raskemaid kaotusi novembri lõpust alates. Detsembri esimese nädalaga tapeti vähemalt 314 eraarmee palgalist, neist 265 olid vangid.
Jaanuarist märtsi alguseni ei langenud Wagneri iganädalane hukkunute arv alla 300 mehe. Kõige suurem päevane hukkunute arv on registreeritud 24.–25. märtsil, mil suri 160 inimest, neist 124 olid vangid.
Tegu on ainult andmetega, mida BBC-l ja Mediazonal oli võimalik avalike andmete põhjal kinnitada. Tegelikud kaotused on tõenäoliselt kaks korda suuremad.
20. mail teatas Prigožin, et Wagner on linna oma kontrolli alla võtnud. Missioon läks eraarmeele maksma 20 000 inimelu.
Ekspertide hinnangul on iga hukkunud Vene sõduri kohta kaks sõdurit, kes on saanud tõsiselt haavata ega suuda lahingukogustuste täitmist jätkata.
Ekspertide hinnangul on iga hukkunud Vene sõduri kohta kaks sõdurit, kes on saanud tõsiselt haavata ega suuda lahingukohustuste täitmist jätkata. Seega võis Wagner kaotada lisaks 20 000 tapetule veel umbes 40 000 isikut, kes kanti maha vigastuste tõttu. Wagneri tegelikud kaotused Bahmuti all võivad ületada 60 000 võitleja piiri.
Ebakindel tulevik
Wagnerlaste praegune arvukus ei ole teada, kuid võttes arvesse kõiki võitlejaid, kes on viimase kuue kuu jooksul lahingukõlbmatuks muudetud, ei ole tõenäoline, et see ületab 10 000 mehe piiri. Prigožin tunnistas ka ise Bahmuti vallutamise järel, et Wagner on oma lahingupotentsiaali minetanud ja vajab ridade täiendamist.
Võimekus kiiresti Wagneri ridasid täiendada kadus selle aasta veebruaris, mil vaikiv õigus vangide värbamiseks liikus täielikult Vene kaitseministeeriumile. Tsiviilisikutest vabatahtlikele pakutakse nüüd head palka mitte ainult eraarmeedes, vaid ka ametlikes sõjaväe struktuurides, kus palgale lisanduvad muud hüved, nagu sotsiaalsed tagatised, lahinguveterani staatus jms.
Seda kõike arvestades ei suuda Wagner tõenäoliselt kasvatada oma personali uuesti 30 000 – 50 000 meheni ega naasta suuremahulistele operatsioonidele Ukraina rindel.
Wagnerlaste lahkumisega võib suurem koormus langeda mobiliseeritute üksustele, vabatahtlikele ja Vene kaitseministeeriumi värvatud vangidele.
Samuti pole selge Wagneri eraarmee tulevik ja selle uus juhtkond ega küsimus, kas see on valmis investeerima kallisse tänapäevasesse tehnoloogiasse, nagu droonid, öönägemisseadmed ja sidevahendid, mis olid Wagneri eelised tavaarmee ees.