Xi puudumine G20 kohtumiselt osutab Hiina prioriteetide muutumisele

Hiina president Xi Jinping Foto: Li Xueren / XINHUA / EPA / Scanpix

President Xi Jinpingi otsus jätta minemata G20 tippkohtumisele toob esile Pekingi keerulised suhted teiste suurriikidega, aga ka aina suurema salatsemise Kommunistliku Partei ladvikus, ütlesid Hiina-analüütikud AFP-le.

Hiina välisministeerium teatas esmaspäeval, et eeloleval nädalavahetusel New Delhis peetaval tööstusriikide ühenduse G20 tippkohtumisel osaleb peaminister Li Qiang. Sisuliselt kinnitati sellega, et Xi jätab minemata.

Xi kõrvalejäämise kohta selgitusi ei antud. See on esimene kord, mil ta jääb alates võimule tulekust tippkohtumiselt kõrvale, välja arvatud 2021. aasta kohtumine Roomas, kui ta osales koroonapiirangute tõttu videosilla teel.

Hiina riigipea arvatav puudumine on sealjuures teravas kontrastis tema osalemisega augustis BRICSi tippkohtumisel Lõuna-Aafrika Vabariigis. Seal oli Xi esirinnas, kui ühendus nõustus võtma oma ridadesse kuus uut liikmesriiki, mida Hiina liider nimetas ajalooliseks saavutuseks.

Rõhu panemine suhetele arengumaadega peegeldab Pekingi jõupingutusi luua alternatiivi liberaalsele maailmakorrale, mida on alates Teise maailmasõja lõpust valitsenud USA, ütles Londoni Ülikooli SOASi Hiina Instituudi direktor Steve Tsang.

Ümberkorraldus on Hiina-sõbralik, kui mitte Hiina-keskne, ning toetust otsitakse ja kindlustatakse globaalses lõunas, märkis ta.

«G20 ei ole koht, kus Hiina saaks domineerida, seega pannakse sellele vähem rõhku. Ma ei ütle, et Xi on G20 vastu, lihtsalt see ei ole talle sama tähtis kui BRICS.»

Arvatav kõrvalejäämine G20-lt on hoop ka lootusele suhete soojendamisest lääneriikidega pärast Xi esinemist mullusel tippkohtumisel Balil.

Ekspertide sõnul võivad otsuse taga olla ka pinged võõrustajamaa Indiaga.

«Xi otsus G20 vahele jätta oli pettumus, kuid mitte üllatav,» ütles USA mõttekoja Stimson Center Hiina küsimuste direktor Yun Sun.

Pekingil ja Hiinal on aastakümneid kestnud piirivaidlus, mis on viimastel aastatel toonud kaasa ka kokkupõrkeid.

Samuti pahandab Hiinat India liikmesus niinimetatud Nelikus (Quad), julgeolekupartnerluses Austraalia, Jaapani ja USAga, milles Peking näeb katset piirata oma mõju Aasias.

Lisaks oodati, et Xi võib kasutada tippkohtumist võimalusena suhelda näost näkku USA presidendi Joe Bideniga. Möödunud nädalal ütles Biden, et oleks pettunud, kui Hiina liider kohale ei tule.

Pekingil ja Washingtonil on viimastel aastatel olnud üsna mitu kana kitkuda, alustades kaubandussidemetest kuni tehnoloogia ja inimõiguste teemani välja.

Hiina kompartei ei avalda üldjuhul andmeid riigi juhtkonna kohta, ent viimastel kuudel on salatsemine võtnud mõõtmed, mis peegelduvad meediapealkirjades.

Nii näiteks eemaldati juulis ootamatult ametist toonane välisminister Qin Gang ning teda pole sestsaadik avalikkuse ees nähtud. Samuti ei ilmunud Xi LAVis BRICSi tippkohtumisel kavakohast kõnet pidama, saates enda asemel püünele oma kaubandusministri.

Tsangi hinnangul on põhjendatud võimalus, et sel aastal 70-aastaseks saanud Xil võib olla tõsiseid terviseprobleeme.