/nginx/o/2022/11/03/14938352t1h5764.jpg)
Pinged Armeenia ja Venemaa vahel, kelle suhted on 2020. aasta Mägi-Karabahhi sõjast alates üha halvenenud, on viimastel päevadel järjest kiiremini kasvanud. Nädalavahetusel ütles Armeenia peaminister Nikol Pašinjan, et nad püüavad mitmekesistada oma julgeolekupoliitikat ning et riigi sõltuvus Venemaast on olnud viga. Täna teatas Armeenia ühisõppustest Ameerika Ühendriikidega Armeenias. Pašinjani abikaasa sõidab täna Kiievisse ja levivad teated, et Armeenia kavatseb esimest korda anda Ukrainale humanitaarabi.
Armeenia kaitseministeerium teatas täna, et korraldab Armeenias USAga ühise sõjaväeõppuse Eagle Partner 2023. «Rahvusvahelistel rahuvalvemissioonidel osalemise ettevalmistamise raames toimub Armeenia ja USA ühisõppus Eagle Partner 2023 11.–20. septembrini Armeenias, eelkõige rahuvalvebrigaadi väljaõppekeskuses Zar ja kaitseministeeriumi väljaõppekeskuses N,» teatas Armeenia kaitseministeerium avalduses. Selle aasta alguses teatas Armeenia, et ei võõrusta Venemaa juhitava Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (KJLO) sõjalisi õppusi oma territooriumil.
Kreml nimetas õppusi murettekitavaks. «Sellised uudised annavad põhjust muretsemiseks, eriti praeguses olukorras. Me analüüsime seda teavet põhjalikult,» ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.
1/4 "In the framework of preparation for participation in Intl #peacekeeping missions the #Armenia-#U_S. joint exercise "#EAGLE_PARTNER_2023" will be held from 11-20 Sept in Armenia,particularly in "Zar"Training Center of the Peacekeeping Brigade and N Training Center of the MoD. pic.twitter.com/UV7a59oR1D
— MoD of Armenia 🇦🇲 (@ArmeniaMODTeam) September 6, 2023
Nädalavahetusel ütles Armeenia peaminister Nikol Pašinjan intervjuus Itaalia päevalehele La Repubblica, et tema valitsus püüab mitmekesistada julgeolekupoliitikat, sest Armeenia pikaajaline sõltuvus Venemaast on osutunud strateegiliseks veaks.
«Armeenia julgeolekuarhitektuur, sealhulgas relvade ja laskemoona hankimise loogika, on 99,999 protsenti seotud Venemaaga,» ütles ta. «Kuid nüüd, kui Venemaa vajab ise relvi ja laskemoona, on ilmselge, et selles olukorras ei suudaks Venemaa Föderatsioon Armeenia julgeolekuvajadusi rahuldada isegi siis, kui ta seda teha tahaks. See näide peaks meile näitama, et julgeolekuküsimuste sidumine ja sõltuvus ainult ühest partnerist on strateegiline viga,» ütles Pašinjan.
«Venemaa Föderatsioon on olnud meie piirkonnas Lõuna-Kaukaasias juba üsna pikka aega. Aga me oleme näinud olukordi, kus Venemaa lahkus Lõuna-Kaukaasiast ühe päeva, ühe kuu või ühe aasta jooksul,» jätkas ta, viidates ilmselt 1917. aasta Vene impeeriumi kokkuvarisemisele.
«On protsesse, mis panevad muidugi mõtlema, et sama stsenaarium võib korduda ja ühel päeval me lihtsalt ärkame üles ja näeme, et Venemaad ei ole siin,» lisas Pašinjan.
/nginx/o/2023/09/06/15573955t1h7c59.jpg)
Samuti kritiseeris Pašinjan Venemaa rahuvalvajaid nende suutmatuse pärast taasavada Latšini koridor, Mägi-Karabahhi ainuke maismaaühendus Armeeniaga, mille Aserbaidžaan blokeeris eelmise aasta detsembris. Tema sõnul tähendab blokaad, et rahuvalvajad ei täida oma missiooni, mis on määratletud Venemaa vahendusel sõlmitud kokkuleppes, mis lõpetas 2020. aasta Mägi-Karabahhi sõja.
Kremlile on Pašinjani kommentaarid vastuvõetamatud
Moskvas asuv diplomaatiline allikas nimetas Vene riigimeedias anonüümselt antud kommentaaris Pašinjani kommentaare vastuvõetamatuks.
«Tegelikult püüavad nad Venemaad kunstlikult Lõuna-Kaukaasiast välja suruda, kasutades Jerevani selle eesmärgi saavutamise vahendina,» ütles allikas Vene uudisteagentuurile TASS. «Venemaa kui Armeenia lähim naaber ja sõber ei kavatse piirkonnast lahkuda. Kuid see peaks olema kahesuunaline: Armeenia ei tohiks samuti muutuda lääne relvaks Venemaa väljasurumisel,» lisas ta.
Ka Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov kritiseeris Armeeniat ning ütles, et Venemaa ei kavatse Lõuna-Kaukaasiast lahkuda.
«Venemaa on selle piirkonna absoluutselt lahutamatu osa, nii et see ei saa kuhugi minna. Venemaa ei saa Armeeniast lahkuda,» vahendab RFE/RL Armeenia Peskovi sõnu, kes ütles ka, et riik jätkab piirkonnas julgeolekugarantii rolli täitmist.
/nginx/o/2023/09/06/15573884t1h137b.jpg)
«Venemaal elab rohkem armeenlasi kui Armeenias endas ning enamik neist on eeskujulikud, patriootlikud Venemaa Föderatsiooni kodanikud, kes annavad olulise panuse meie riigi arengusse,» lisas Peskov.
Pašinjani abikaasa Kiievis
Suhete halvenemisest annavad märku ka teated, et Armeenia kavatseb anda esimest korda pärast Venemaa täiemahulise agressioonisõja algust Ukrainale humanitaarabi.
It was officially confirmed that the wife of the Armenian Prime Minister Nikol Pashinyan, will participate in today's annual summit of First Ladies and Spouses in Kyiv, which has been held for the third year in a row at the initiative of the First Lady of Ukraine.
— Robert Ananyan (@robananyan) September 6, 2023
The… pic.twitter.com/Sr3DAva64U
Väidetavalt annab abi Ukrainale isiklikult üle Pašinjani abikaasa Anna Hakobjan täna Kiievis toimuval iga-aastasel esimeste leedide ja härrade tippkohtumisel, ütlesid anonüümsed allikad RFE/RLi Armeeniale. Kuigi algul ei olnud Hakobjan üritusel osalejate nimekirjas, on ta nüüd kinnitatud kõnelaja Ukraina esimese leedi Olena Zelenska asutatud üritusel, vahendab Armenpress.
Armeenia saatis Rahvusvahelise Kriminaalkohtu asutamislepingu ratifitseerimile
Märkimisväärne on ka see, et reedel, 1. septembril teatas Armeenia valitsus, et saadab Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) asutamislepingu, ehk Rooma statuudi riigi parlamendile ratifitseerimiseks. Venemaa välisministeerium teatas eile, et ootab Armeenialt selgitusi lepingu ratifitseerimisele saatmise otsuse kohta.
Moskva on Jerevani korduvalt hoiatanud, kuna Armeenia konstitutsioonikohus andis märtsis lepingu ratifitseerimisele rohelise tule nädal pärast seda, kui Rahvusvaheline Kriminaalkohus väljastas Venemaa riigipea Vladimir Putini vahistamise määruse Venemaa poolt Ukrainas toime pandud sõjakuritegude eest. Venemaa on mitu korda öelnud, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jurisdiktsiooni tunnustamisel oleks Venemaa ja Armeenia suhetele äärmiselt negatiivsed tagajärjed.