ELi kliimavaatlus: 2023. aasta kujuneb ilmselt inimajaloo kuumimaks (3)
/nginx/o/2023/09/06/15573323t1h1f5d.jpg)
Käesolevast aastast kujuneb tõenäoliselt inimajaloo kõige kuumem; põhjapoolkera suvel oli üleilmne temperatuurinäit mõõtmisajaloo kõrgeim, teatas täna Euroopa Liidu kliimaseireprogramm Copernicus (C3S).
Aasiat, Aafrikat, Euroopat ja Põhja-Ameerikat on viimasel kolmel kuul kimbutanud kuumalained, põuad ja maastikupõlengud, millel on olnud laastav mõju majandusele, ökosüsteemidele ja inimtervisele.
Üleilmne keskmine temperatuur oli juunis, juulis ja augustis 16,77 kraadi Celsiuse järgi, ületades varasemat, 2019. aastal mõõdetud 16,48-kraadist rekordit, teatas kliimaseireprogramm.
«Läinud kolm kuud olid viimase umbes 120 000 aasta ehk sisuliselt terve inimajaloo kõige soojemad,» ütles C3Si asedirektor Samantha Burgess.
Möödunud kuu oli mõõtmisajaloo palavaim august, jäädes sealjuures temperatuurinäidult alla vaid tänavu juulile.
«Kliima lagunemine on alanud,» hoiatas ÜRO peasekretär António Guterres. «Teadlased on pikalt hoiatanud, mille meie sõltuvus fossiilkütustest valla päästab,» jätkas ta. «Kliima kukub kokku kiiremini, kui me sellega toime suudame tulla, äärmuslikud ilmastikunähtused tabavad igat maailma nurka.»
Suvekuumas etendas suurt rolli ka rekordkõrge merepinna temperatuur, mere kuumalained tabasid Põhja-Atlandi ookeani ja Vahemerd.
«Vaadates lisakuuma, mis meil ookeani pinnal on, kujuneb 2023. aastast tõenäoliselt kõige soojem teadaolev aasta,» ütles Burgess.
Aasta esimesel kaheksal kuul oli üleilmne keskmine temperatuur mõõtmisajaloos kuumuselt teine, jäädes vaid 0,01 kraadi võrra alla 2016. aasta tasemele, märgiti C3Si raportis.
«Kui põhjapoolkeral on «normaalne» talv, võime peaaegu kindlalt öelda, et 2023. aasta on kõige soojem aasta, mida inimkond on kogenud,» lisas Burgess.