/nginx/o/2023/09/06/15574260t1habc1.jpg)
Maailma arenenud tööstusriikide ühenduse G20 ministrite tippkohtumise-eelsed avaldused on kurvastavalt ebaadekvaatsed ega käsitle kliimakriisi valupunkte, ütles ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) juht kolmapäeval usutluses AFP-le.
ÜRO kliimajuht: G20 kliimaavaldused on kurvastavalt ebaadekvaatsed (1)
G20 riigid, kes moodustavad 85 protsenti maailma majandusest ja kasvuhoonegaaside heitmest, kohtuvad nädalavahetusel New Delhis, et arutada Venemaa kallaletungi Ukrainale, kaubandust ja fosiilkütuste tulevikku. Hiina ja Venemaa liidrid kohtumisest osa ei võta.
UNFCCC juht Simon Stiell ütles, et tehnoloogilised lahendused maakera soojenemise pidurdamiseks on käeulatuses, kuid nende rakendamist takistavad geopoliitilised tegurid.
Stiell vestles AFP-ga Keenia pealinnas Nairobis Aafrika kliimatippkohtumisel, kus nõuti, et oluliselt suureneks investeeringud taastuvenergiaallikatesse, viidakse läbi ülemaailmsed finantsreformid ja kasvaks toetus kliimamuutuse eest kaitsetutesse riikidesse.
G20 on järgmine suur nõupidamine kliimakohtumiste kalendris, mis tipneb novembris Araabia Ühendemiraatides algavate ÜRO COP28 kõnelustega.
Ootusi jõudsatest sammudest G20 kohtumisel tumestab Hiina liidri Xi Jinpingi ja Vene presidendi Vladimir Putini eemalejäämine.
Stielli sõnul on ühenduse avaldused enne tippkohtumist kaugel sellest, mida kliimakriisi lahendamiseks vaja.
«Välja antavad kommünikeed on kurvastavalt ebaadekvaatsed, need ei räägi kriitilistest küsimustest, mida need 20 riiki peaksid lahendama,» ütles ta.
«Neis võtmeküsimustes on ikka kõrvalepõiklemist ja hämamist.»
G20 energiaministrid ei suutnud juulis kohtudes fosiilkütuste kasutamise järkjärgulise vähendamise plaanis kokku leppida ega toetatud ka teadlaste üksmeelset seisukohta, et heitmete kogus ei tohi pärast 2025. aastat enam kasvada.
Maakera enim saastavatel riikidel tuleb astuda jõulisemaid samme, ütles ta.
G20 kohtumisega üheaegselt peaksid selguma esimesed ametlikud andmed 2015. aasta Pariisi leppe eesmärkide täitmise kohta.
Pariisi leppega võttis ligi 200 maailma riiki kohustuse hoida maakera soojenemine tublisti allpool 2, kuid eelistatavalt 1,5 kraadi Celsiuse järgi tööstuseelse tasemega võrreldes.
Nn ülemaailmne kokkuvõte kordab ilmselt paljude ÜRO kliimateadlaste trööstitut hinnangut, et maailm ei ole seni kliima soojenemisele adekvaatselt reageerinud.
«Tööd tuleb teha igal pool,» rõhutas Stiell, «aga põhivastutus lasub 20 riigil.»
Ta soovitas G20 liidritel oma väärtuste üle järele mõelda ja kinnitada pühendumist kliimakriisi lahendamisele.