Hispaania esimene naissoost Eurofighteri piloot tuhiseb praegu Eesti taevas
/nginx/o/2017/01/06/6230493t1h9a3f.jpg)
13. september 2023, 00:01
Kui neil päevil Eesti taevast hävitajamürinat kuulda, on suur tõenäosus, et seda tekitab la top gun española ehk Hispaania esimene naissoost Eurofighteri piloot Elena Gutiérrez Vidal.
Leitnant Gutiérrez Vidal teenib Ämaris oma esimesel välismissioonil. Tema juhtida on üks kaheksast Lõuna-Hispaaniast Sevilla piirkonnas asuvast Morón de la Frontera baasist saabunud hävitajast, mis võtsid 3. augustil üle Eestist õhuturbemissiooni.
Kui Gutiérrez Vidal hävitajapiloodiks õppima asus, teenis samal erialal viis hispaanlannat. Neist viimatine oli oma väljaõppe lõpetanud neli aastat varem. Kõik nad lendasid varasema põlvkonna hävitajatega F-18.
«Vanasti oli sõjavägi meeste töö. Selles vallas pole väikestele tüdrukutele just palju eeskujusid ega infot, et nad võiksid seda teha,» nendib Gutiérrez Vidal. «Mul on õnne, et olen pärit sõjaväelase perest. Mu isa oli ka hävitajapiloot, mis tähendab, et olen lapsest saadik sõjaväebaasis elanud ja hävitajaid iga päev näinud.»
Ta on sündinud 1996. aastal Zaragozas – linnas, mis on tuntud nii õhuväebaasi, suure harjutusala kui maaväe ja Guardia Civili ohvitseridele haridust andva Academia General Militari poolest. Sel sügisel alustas tolles sõjakoolis õpinguid ka kadett Borbón ehk Hispaania 17-aastane kroonprintsess Leonor.
Liitlased Eestis
Praegu teenib Eestis umbes 2000 liitlassõdurit neljast riigist.
- Tapal: tuhatkond Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa maaväelast NATO eelpaigutatud lahingugrupis, USA HIMARSi mitmikraketiheitjate rühm.
- Ämaris: õhuturvet tegev Hispaania õhuväe üksus kaheksa Eurofighteri hävitajaga ning NASAMSi õhutõrjeüksus. Kokku ligi 300 Hispaania kaitseväelast.
- Võrus: USA jalaväekompanii Kuperjanovi pataljoni juures.
Gutiérrez Vidal oletab, et temani jõudis sõjaväelase kutsumus kuidagi alateadvusest. Kuni 15. eluaastani oli ta veendunud, et tahab saada õpetajaks. «Siis hakkasid mulle hävitajad huvi pakkuma ja hakkasin kõvasti õppima, et pääseda õhuväkke,» meenutab ta.
«Isa oli üllatunud, sest mul tekkis see siht juba suuremana, ta teadis, et olin alati tahtnud õpetajaks saada,» meenutab Gutiérrez Vidal. «Ma ei tea, mida ta täpselt mõtles, aga kui sõjaväkke läksin, otsustas ta selle üle väga uhke olla, sest teab omast käest, kui raske see on ja kui palju tööd teha tuleb.» Pere teine laps, tema noorem vend, sõjaväelist karjääri ei valinud.
Kui Gutiérrez Vidalilt uurida, kui palju ta nüüdseks oma töö kohta intervjuusid on andnud, hakkab ta naerma: «Alates ajast, kui Hispaania meedia sai teada, et ma teen oma esimese soololennu. Ma ei suuda enam arvet pidada.»
«Mulle on suur au tüdrukutele eeskujuks olla,» rõhutab ta. «Ma ei puutu sellega kokku oma igapäevaelus, sest see on mulle töö ja normaalsus, aga kui ajakirjanikud mult uurivad, kuidas ma end tunnen, siis saan aru, et mul on suur roll tüdrukute eeskujuna.»
Uhkusega räägib Gutiérrez Vidal ka oma töövahendist Eurofighterist. «Hispaania õhuväes on Eurofighterid kõige moodsamate lennukite seas. Ta on kiirem ja lendab kõrgemale ning on erinevamates rollides kasutatav,» selgitab ta. «Iga piloot Eurofighteriga hakkama ei saa, sest sellega tuleb lennata üksi, teistes on kaks pilooti. Sa pead otsuseid langetama üksi. Sa pead väga palju õppima, sest vastutad lennukis toimuva eest üksi.»
Kuigi otsused tuleb langetada üksi, vastutab ta samas kahe eest, sest hävitajad lendavad paaris ja ühega juhtuv mõjutab kohe ka teise tööd. «Iga otsus on kõige raskem ja vigu teha ei tohi, sest kõigel on tagajärjed. Kui midagi ei tööta, sest masinatel ilmneb ikka puudujääke, pead langetama otsuse, kuidas turvaliselt maanduda,» nendib ta.
Kuus aastat tagasi kaotas Hispaania vähem kui nädalaga kaks hävitajat: ühe, mis tegi ülelennu nende rahvuspüha hispanidad’i paraadist, ja teise mõni päev hiljem harjutuslennul. Mõlemal juhul hukkusid ka piloodid.
Kui noorelt õhuväeleitnandilt selle kohta uurida, mäletab ta hoobilt, et jutt käib ühest Eurofighterist ja ühest F-18st.
«Sa mõistad, et su töö ohtlik. Et harjutada tuleb kogu aeg. Et pead reeglitest ja väljaõppest kinni pidama. Et ei tohi teha midagi veidrat. Sa mõistad, kui ohtlik su töö on ja kui tähtis on olla hästi välja õppinud ja harjutanud, sest kui sa seda pole, võid teha midagi, millel on tagajärjed,» kirjeldab ta tundeid, mis sellise intsidendi puhul piloote valdavad.
Eesti missiooni kohta ütleb Gutiérrez Vidal, et oli enne siia tulemist väga elevil. «Me harjutame pärismissioonideks ja see on pärismissioon,» sõnab ta. Leitnandi sõnul on tema jaoks suur asi pääseda pärast kolm aastat oma eskadrillis teenimist pärismissioonile.
Tööpäevad siin on Gutiérrez Vidali sõnul pikad. «Meil ei ole tavaliselt tööaega – sa kulutad missiooni ettevalmistamiseks nii palju aega, kui tarvis läheb. Enne missiooni on planeerimisfaas, kus arutad asju teiste pilootidega, mida plaanid teha,» kirjeldab ta. «Siis tuleb lend, mõnikord ka õhusttankimine – sõltuvalt sellest on sul kas lühem või pikem missioon – ning lõpuks on uus arutelu, kus käiakse läbi, mis läks hästi, mis halvasti, mida tulnuks paremini ette valmistada.»
«Igast missioonist on midagi uut õppida, alati on mingeid vigu. Alati on õppetunde tulevikuks. Ehk lõpuks kulub ühele lennule terve päev – ettevalmistustele ja järeldustele,» nendib ta
Vastates küsimusele, milliseid tundeid tekitab temas võimalus kohata Vene lennukit, on hispaanlanna konkreetne: «Meie missioon on hoida see õhuruum turvalisena. Ja kui lennuk, mis ei peaks kusagil olema, sinna ikkagi lendab, tuleb minna ja vaadata, mida ta teeb, ja hoida õhuruum turvalisena. Meid on selleks koolitatud. Kui peame kohtuma Vene lennukiga, siis peame seda tegema.»
Tema üksus – 11. lennutiib – on Eestis olnud ka varem, 2015. aastal tegid nad esimese missiooni Ämaris. Lisaks on kolleegid käinud ka Leedus, Bulgaarias ja Rumeenias.
Kuigi põhiliselt tähendab teenistus Eestis hispaanlannale pikki tööpäevi ja pidevalt valverežiimil olemist, on ta siiski alates juulist saanud ka natuke ringi vaadata. «Mulle tõeliselt meeldis Tallinn. See linn tundub väga romantiline. Olen kutsunud kõiki oma sõpru ja pereliikmeid, et nad peaksid tulema Tallinna vaatama, kuni ma olen siin,» kiidab ta.
«Siin on kõik väga roheline võrreldes mu koduga Lõuna-Hispaanias,» lisab ta.
Eestis loodab Gutiérrez Vidal oma detsembrini kestva teenistuse käigus näha ka ilmastikunähtust, mida Lõuna-Hispaanias just sageli ei kohta. «Mulle väga meeldib lumi. Olen mõned aastad Saksamaal elanud ja loodan, et saame lennata ja näha lumiseid maastikke taevast,» lausub ta.