INTERVJUU ⟩ Matti Maasikas: ELi suurim abi Ukrainale on liikmesuse lubadus

Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas möödunud aasta aprillis mõni päev pärast seda, kui ta naasis pärast sõja algust Kiievisse. Kiievis oli siis veel vähe rahvast ning vabal ajal jalgrattaga liikunud Maasikas hakkas hästi silma. Foto: Jaanus Piirsalu

Liikmesuse lubadus on kaugelt kõige suurem asi, mida Euroopa Liit (EL) on Ukraina toetamiseks sõja jooksul teinud, ütles eelmisel nädalal oma töö ELi suursaadikuna Kiievis lõpetanud Matti Maasikas.

Poliitilises ja psühholoogilises mõttes on selline lubadus suur murrang, lausus Maasikas intervjuus Postimehele. Maasika uus amet Brüsselis on ELi välisteenistuse peasekretäri nõunik strateegilistes küsimustes.

Sattusin ühele tekstile, mis väitis, et 110 aastat tagasi kauplesid Kiievi kesklinnas Bessaraabia turul kaks Valga linnast pärit eestlast – härrased Adamson ja Vaher – Eesti produktidega. Nad müüsid võid, juustu, vorsti ja sinki. Kas täiemahulise sõja ajal olete näinud Ukrainas Eesti kaupu? Jõuavad need sõja ajal endiselt sinna?

Kaubamärki ma ei oska öelda, aga kindlasti olen näinud Eesti võid ja Eesti õlut. Mul on harjumus lugeda paberil Eesti nädalalehti, Eesti Ekspressi ja laupäevaseid väljaandeid – lasin neid postiga Ukrainasse saata. 25. veebruaril eelmisel aastal (päev pärast Venemaa kallaletungi – J. P.) teatas Eesti postifirma, et lõpetab nüüd (posti saatmise) ära, aga millalgi aprillis nad juba taastasid posti vedamise.

The Economistis ilmus eelmisel nädalal intervjuu president Zelenskõiga, mis oli tehtud 11. septembril Kiievis YES-konverentsi ajal. Economist kirjutas, et kui mullu oli sel konverentsil meeleolu eufooriline, siis seekord väga tõsine. Zelenskõi kohta väitsid nad, et ta oli sünge olemisega. Te olite ka seal konverentsil. Mida selline erinev meeleolu näitab? Eelmisel aastal toimus see konverents muidugi vahetult pärast ukrainlaste edukat vastupealetungi Harkivi oblastis.

Eks see meeleolu oli mõlemal aastal otseselt seotud olukorraga lahinguväljal. Aga ka siis, aasta tagasi, president Zelenskõi hoiatas – teadmata, et tuleb selline tugev kampaania Ukraina infrastruktuuri pihta –, et saabub Ukraina ajaloo kõige raskem talv. Sotsioloogia näitab ukrainlaste teatavat valmisoleku suurenemist läbirääkimisteks. Aga sotsioloogia näitab ka, et kaks kolmandikku ukrainlasi on valmis pikemaks sõjaks ning et 95 protsenti inimestest on vastu ükskõik millistele territoriaalsetele järeleandmistele. (Maasikas viitab tuntud Kiievi mõttekoja, Razumkovi keskuse augustis läbi viidud küsitlusele, mis näitas muu hulgas, et 23 protsenti ukrainlasi oleks nõus alustama Venemaaga läbirääkimisi, kui olukord sõjas halveneb – J. P.)