UGRI VAADE ⟩ Rais Röstäm Miñnexan ja Tatarstani välispoliitika

Augustis sõitis Tatarstani rais Röstäm Miñnexan (paremal) Venemaa Föderatsiooni esindajana Ungarisse, kus võttis osa Püha Istvani päeva tähistamisest ja kohtus Ungari peaministri Viktor Orbániga. Foto: Benko Vivien Cher/Hungarian Pm Office/Handout

Selle aasta algusest on Tatarstani näilinegi suveräänsus lõpetatud. Jaanuaris toimunud Tatarstani riiginõukogu istungil võeti vastu Tatarstani põhiseaduse parandused, mille järgi ei ole vabariigil suveräänsust ega presidenti, vaid on riigipea ehk araabia keelest tulenev rais.

Samuti võeti põhiseadusest välja kodakondsuse paragrahv ja kaotati lõige «vabariik välistab sõja ja vägivalla, keelatud on sõja propaganda».

Enam pole ka nõudmist, et Tatarstani juht peab oskama tatari keelt. Samuti kaotati viide Venemaa Föderatsiooni ja Tatarstani vahelisele lepingule riigiasutustevahelise jurisdiktsiooni piiritlemisest ja volituste delegeerimisest.

Samas on märkimisväärne, et Venemaa toetusel jätkab Tatarstan aktiivselt välismajanduskontaktide arendamist ja Tatarstani juht Röstäm Miñnexan​ on väga aktiivne välispoliitikas, täpsemalt Venemaa välispoliitikas. 20. augustil sõitis rais Miñnexan Venemaa Föderatsiooni esindajana Ungarisse, kus võttis osa Püha Istvani päeva tähistamisest. Ungarisse olid kogunenud turgi maailma liidrid, nagu Türgi, Türkmenistani, Aserbaidžaani ja Kõrgõzstani president, aga ka Katari emiir ning Bosnia ja Hertsegoviina serblaste juht.