/nginx/o/2023/09/21/15606288t1h38fa.jpg)
Leedu katoliku kirik annab oma panuse tsiviilkaitsesse. Siseministeeriumiga lepiti kokku, et osa kiriku vaimulikest kohustub informeerima koguduse liikmeid tsiviilkaitsest; osa kirikute ruumidest muudetakse avalikeks varjumiskohtadeks.
Siseministeeriumile kuuluva Vilniuse Lohutuse Maarja kiriku keldrikorrusel on praegu mõeldud külastajatele kunstinäituste vaatamiseks. See võidakse aga ümber ehitada varjendiks, kuhu inimesed saavad sõjalise rünnaku või katastroofi põhjustatud hädaolukorra ajal varjuda, kirjutab Leedu uudisteagentuur LRT.
«Loomulikult peavad spetsialistid veel ruumid üle vaatama. Need peaksid olema kohad, kus saab inimestele varjupaika anda, et nad teaksid, kuhu põgeneda. Kirikul on tornid, neid näeb kaugelt,» ütles koguduse juht Algirdas Toliatas kokkulepet kommenteerides.
Eksperdid hindavad iga pühapaika eraldi, kuid üldiselt sobivad lühiajaliseks varjumiseks kõik akendeta keldrid. «Põhimõtteliselt on iga kelder turvalisem kui seista tänaval. Iga kelder on parem, isegi akna võib kinni katta - see on parem, kui olla väljas," selgitas kodanikukaitse eest vastutava ameti juht Edgaras Geda.
Praegu on Leedu kohalikud omavalitsused võtnud avalike varjumiskohtadena kasutusele 2500 hoonet. Kokku mahub neisse veidi vähem kui kolmandik Leedu elanikest ehk 800 000 inimest.
«Meil pole Leedus kunagi varjendeid ja varjumispaike olnud,» ütles eile Leedu parlamendi julgeoleku- ja kaitsekomisjoni ees siseminister Agne Bilotaite. «Pärast sõja puhkemist Ukrainas loome neid otsast peale. Meie eesmärk on tulevikus luua varjumispaikade võrgustik, mis kaitseks suuremates linnades 60 protsenti elanikest ja mujal 40 protsenti,» lisas ta.
«Kirikud on kõige kauem säilinud hoonetena pidanud vastu kõik katastroofid ja sõjad, nii et suure tõenäosusega need jäävad alles,» ütles Geda. Samas aga teame, et alles juulis pommitasid Vene väed Odessas sealse UNESCO kaitse all olevat katedraali.
«Varjendid ei kaitse otseste raketirünnakute eest. Küll aga aitavad ära hoida laskemoonakildude, lööklainete ja klaasikildude põhjustatud vigastusi,» ütles päästeameti juht Saulius Greičius. Tema sõnul on paljud avalikud varjumispaigad pärit külma sõja ajast. Suurem osa neist on eraomandis: kokku on selliseid varjendeid 986, millest 350 ei saa kasutada. Kõigest 214 varjendit on ümber ehitatud selliseks, et need kaitsevad sõjaliste rünnakute eest juhul, kui peaks peal asuv hoone kokku varisema.
Katoliku kirik hakkab kogudustes tegema teavitustööd tsiviilkaitse kohta. Peapiiskop Gintaras Grušase sõnul hakkavad vaimulikud rääkima sellest nii teenistuste ajal kui ka jagavad informatsiooni oma veebilehtedel. Kirikuametnike sõnul on nad suure paastu ajal juba jaganud koguduse liikmetele infot, kuidas käituda hädaolukorra puhul.
Lisaks teavitustööle paigaldatakse kirikute valduses olevatele hoonetele ja taristuobjektidele ohuteavitussireenid.